KUULA | Ärilainel: ettevõtetel on keeruline, kuid paremad ajad ei ole enam mägede taga

Eesti majandus on nüüdseks ligi kaks aastat langenud, mis on tõsiselt proovile pannud nii eraisikute kui ka ärikeskkonna võime uue olukorraga kohaneda. Ettevõtete puhul on see mitmel pool tähendanud tegevuse koomaletõmbamist või suisa lõpetamist, kuid siiski on näha juba ka positiivsemaid märke, hindavad Luminori eksperdid.

Luminori Eesti ettevõtete panganduse juht Indrek Julge nendib, et kaheksa kvartalit järjestikust majanduslangust on tõsiasi. Samuti on tema sõnul olukorda raskendanud asjaolu, et Eesti majandus on olnud suunatud liiga kitsale turule ehk Skandinaaviale. „Skandinaavia kinnisvaraturu korrektsioon on väga tugevalt mõjutanud meie tehasemajade tootjaid, aga ka näiteks mööblitootjaid, sest kui ehitatakse vähem, on ka mööblinõudlus väiksem,“ selgitab ta, miks need valdkonnad on eriti palju kannatanud.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla näeb probleemkohana kõrgeid elektrihindu ja ebapiisavat elektritootmismahtu. „Näiteks Rootsis tarbitakse hetkel ühe elaniku kohta keskmiselt kaks korda rohkem elektrit kui Eestis. Samuti prognoositakse seal järgmise kümne aasta jooksul mitu korda suuremat elektri tootmise kasvu kui Eestis. Tootmise suurendamiseks ja majanduskasvu kiirendamiseks on ka meil elektrit rohkem vaja ja räägime siin puhtast ehk rohelisest elektrist,“ selgitab Uusküla.

Hoolimata keerukast keskkonnast on märgata siiski ka mõningaid positiivseid märke. Nii märgib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko, et kui eelmisel aastal valitses laialdane hirm tuleviku ees ning sellest tulenevalt lükati edasi ka tulevikku vaatavaid investeerimisotsuseid, siis alanud aasta alguses on juba näha, kuidas hakatakse oma investeerimisplaane realiseerima. „On positiivne, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted vaatavad pikemat plaani ja teevad neid investeeringuid,“ märkis Savtšenko.

Lisaks jõutakse Tanel Talve juhitud saates seisukohani, et riigipoolne suhtumine majanduse toimimisse vajaks teatavat põhimõttelist muutust. „Me võiksime aru saada, et jõukus tuleb ettevõtete heast käekäigust, mis toob suurema maksulaekumise. Samuti maksavad ettevõtted kasvava kasumi tingimustes oma töötajatele kõrgemat palka, mille pealt suureneb jällegi riigikassase laekuv maksusumma,“ leiab Julge ja toonitab, et pelgalt mõne maksumäära tõstmisega riik jõukaks ei saa.

Millise sektori ettevõtetel on hoolimata majanduslangusest hästi läinud ning millest saates veel juttu tuli, kuula juba Delfi Taskust.