Eesti Pank: kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on tulnud välja mitme ettepanekuga, mis muudaksid inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. Ettepanekute elluviimine parandaks laenuturu toimimist ja soodustaks konkurentsi panganduses, kuid see eeldab osaliselt seadusemuudatusi.

Ettepanekud põhinevad Eesti Panga panganduse konkurentsiolukorra värskel analüüsil, mille valmimisse panustas ka Finantsinspektsioon. Lepingu teise panka üleviimise muudaks kiiremaks ja tõhusamaks eelkõige see, kui kaotada või oluliselt vähendada laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Täna on üldjuhul võimalik sellest tasust hoiduda vaid planeerides olemasoleva kodulaenu ennetähtaegset tagastamist kolm kuud ette, mis teeb laenu refinantseerimise väga tülikaks. See on ühtlasi ka rahaliselt kõige suurema mõjuga ettepanek. Lisaks võiks kodulaenu üleviimisel teise panka laenutagatiseks olevat kinnisvara hinnata kinnisvarabüroo asemel pank ise ja samuti võiks ära jätta ka notarisse mineku kohustuse. Sarnane lähenemine on kasutusel nii Soomes kui ka Rootsis.

Teine ettepanekute grupp puudutab suuremate valikuvõimaluste pakkumist laenuhinna kujundamisel. Kui praegu pakub suur osa panku tüüplahendusena ainult 6 kuu euriboriga seotud laenu, siis üks ettepanek on kohustada panku pakkuma klientidele nii lühema kui ka pikema perioodi euriboriga seotud laene ja samuti mitmeks aastaks fikseeritud intressiga laenu.

Kui võtta näiteks olukord, kus inimesel on olemasoleva kodulaenu suuruseks 100 000 eurot, võivad sellise laenu teise panka üleviimise kulud ulatuda lausa 3000 euroni. Kui ellu viia kõik keskpanga ja finantsjärelevalve ettepanekud, siis võiks kodulaenu teise panka üleviimise tasu oluliselt alaneda ning üleviimine muutuks kiiremaks ja vähem tülikaks.

„Eesti mobiilside turul läks konkurents tugevamaks, kui operaatorivahetus tehti inimestele lihtsaks. Võiksime ka panganduses võtta sama suuna. Siis oleks inimestel vähem tülikas ja vähem kulukas kolida oma laen teise panka ning pankadel oleks suurem huvi teha inimestele paremaid pakkumisi. Konkurents pankade vahel ei peaks toimuma ainult uute klientide nimel, vaid ka olemasolevate klientide hoidmiseks. Näeme Soome näitel, et nii saab panna üsnagi väikse laenuturu palju paremini tööle,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul toetab Finantsinspektsioon algatusi, mis lihtsustavad kodulaenude refinantseerimist. „Eraldi tooksime välja kinnisvara hindamist puudutava. Kinnisvara hindamise teenus on kodulaenu refinantseerimisel arvestatav kulu ja pangad peaksid kaaluma ka lahendusi, kus iga kord ei suunata kliente kinnisvarabüroode juurde. Pangad saavad sellistes olukordades olla paindlikumad ja teha hindamist ka ise. See teeks kliendile kodulaenu refinantseerimise odavamaks.“ Mitmed teised ettepanekud, kui neid kasutada, vajavad Tammeri sõnul seadusemuudatusi. „Esmased mõttevahetused notaritasude kaotamise ja riigilõivust vabastamise üle kodulaenu refinantseerimisel on justiits- ja rahandusministeeriumi vahel juba toimunud. Ühtselt on mõistetud nii olemasolevat olukorda kui ka seda, et muudatused vajavad suuremat avalikku diskussiooni teemal, kas notari rolli kodulaenude refinantseerimisel vähendada või mitte.“

Lisaks koostööle justiits- ja rahandusministeeriumiga plaanivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon arutada ettepanekuid üksikasjalikumalt pankade ja Eesti Pangaliiduga, et leida võimalikult hea kompromiss majanduse rahastamise kulude ja finantsstabiilsuse vahel.

Eesti panganduse konkurentsiolukorra analüüs

Eesti Panga nendib värskes analüüsis, et konkurents pankade vahel pole viimastel aastatel halvenenud, kuid siinse panganduse kasumlikkus ja laenuhind on olnud üldjuhul kõrgem kui paljudes teistes arenenud riikides ja see viitab nõrgemale konkurentsile Eestis.

Panganduse konkurentsi analüüsis hindas Eesti Pank igakülgselt tegureid, mis mõjutavad konkurentsiolukorda. Osa teguritest on sellised, mida muuta pole võimalik nagu näiteks Eesti turu väiksus. Kuigi pangandussektori kasumid on võrreldes teiste Eesti majandussektoritega suured, on potentsiaalne kliendibaas siiski suhteliselt väike, et välismaistel suurpankadel oleks huvi siseneda Eesti turule. On väga tõenäoline, et ka tulevikus domineerivad Eesti turul ainult mõned suured pangad.

Vaatamata väikesele pankade arvule on laenude kättesaadavus olnud Eestis suhteliselt hea. Sellele viitavad nii pikaajalised küsitlusandmed kui ka euroala keskmisest märksa kiirem laenukasv. Majanduse kestliku arengu vaatest on rahastamise kättesaadavus olulisem kui laenu võimalikult madal hind. Samas oleks ka tõenäoliselt mõnevõrra madalama kasumlikkuse juures laenupakkumine jätkusuutlik ja madalam laenuhind toetaks mittefinantssektori konkurentsivõimet.

Eesti majanduse kestlikuks arenguks on oluline, et majanduse vereringeks olevad pangad oleksid elujõulised. Inimestele ja ettevõtetele pakutava laenuhinna puhul on seetõttu tähtis, et laenumarginaalid oleksid jätkusuutlikud ning kasumlikkus piisav, et pangad suudaksid saada hakkama laenukahjudega, kaasata täiendavat kapitali ning pakkuda laene ka kehvematel aegadel.

Võrklaev: turgu saab reguleerida sektor ise

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on Eesti Pank ja Finantsinspektsioon teinud ära tänuväärse töö Eesti kodulaenuturu kitsaskohtade kaardistamisel ja edasi tuleb koostöös sektoriga leida sobivad võimalused nende lahendamiseks.

„Mina olen alati seda meelt, et kõige paremini saab turgu reguleerida sektor ise. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud ära vajaliku töö ja pakkunud välja häid ideid eluasemelaenuturu elavdamiseks. Arutame need finantssektoriga läbi, et mis osas saab turg ise oma käitumist muuta ja mis osas oleks vajalik seadust muuta,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Laenulepingute muutmine on teistes riikides laenuvõtjate jaoks soodsam ja nii võiks see olla ka meil. Seoses euribori tõusuga on inimesed ja ka ettevõtted ise hakanud rohkem oma laenumarginaalile tähelepanu pöörama ja uurima selle allapoole toomise võimalusi. „Kui laenuvõtjal on võimalik seda võimalikult väikeste kuludega teha või liikuda teise laenupakkuja juurde, aitab see suurendada konkurentsi laenuturul ning võimaldab kasvusooviga pankadel kiiremini areneda,“ märkis minister. Pangad ise on turu elavdamiseks soovinud eluasemelaenu reklaamipiirangute vähendamist ja seda on rahandusministeerium valmis Võrklaeva sõnul ka kaaluma.

Eesti Panga analüüs näitas, et laenulepingu muutmine võib olla üsna kulukas, kuna maksta tuleb nii senise lepingu lõpetamise kui uue lepingu sõlmimise eest – kulud seoses laenu enneaegse tagastamisega, tagatise hindamisega, refinantseerimislepinguga ja hüpoteegipidaja muutmisega. „Nii võivad need kulud ära süüa mitme aasta intresside langetamisest saadud võidu. Siin on väga oodatud pankade enda initsiatiiv need kulud allapoole tuua,“ sõnas minister. Ta lisas, et võiks kaaluda, kas ujuva intressiga laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega peaks üldse kaasnema saamata jäävate intresside nõue.

Rahandusminister viitas ka analüüsis välja toodud teiste riikide praktikale, kus inimestele pakutakse võrreldes meie pankadega rohkem erineva baasintressi või intressitüübiga eluasemelaene – ka meie pangad võiks seda rohkem teha. Näiteks lisaks tänasele 6 kuu euriborile võiks pakkumises olla baasintressiks ka 1,3 või 12 kuu euribor või hoopis fikseeritud intressiga laenud pikemaks perioodiks. „See annaks laenuvõtjale olulise võimaluse valida just lähtuvalt oma olukorrast sobivaim eluasemelaenu variant,“ märkis Võrklaev.

Võimalikke seadusemuudatusi nagu näiteks hüpoteegi üleandmise lihtsustamine, tuleb rahandusministri sõnul vaadata koostöös justiitsministeeriumiga. „Siin on analüüsi koht, kas hüpoteegipidaja vahetus peab olema notariaalselt tõestatud, või saab selle asja lahendada teisiti, nagu on tehtud Soomes,“ selgitas Võrklaev.