Enefit Greeni kasum kahanes poole võrra, dividend väheneb sama palju

Tulenevalt nõrgematest majandustulemustest kahaneb Enefit Greeni dividend tänavu oluliselt.

„Tootsime 2023. aastal 1,3 teravatt-tundi elektrit ja 604 gigavatt-tundi soojusenergiat. Enim mõjutas viiendiku võrra kasvanud elektritoodangu mahtu uute valminud ja veel ehituses olevate tuule- ja päikeseparkide toodang. Ehkki uued tuule- ja päikesepargid lisasid olulise osa aasta elektritoodangusse, kujunes see plaanitust väiksemaks, eelkõige tuule vähese kiiruse, Akmenė intsidendi ja Šilutė tuulepargi väiksema töökindluse tõttu,“ lausus Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Kärmas lisas, et kavandatust väiksema toodangu tõttu kasvasid pikaajaliste elektrilepingute täitmisega seonduvad elektriostukulud. Suur osa Enefit Greeni elektritoodangust on hinnariski vähendamiseks müüdud pikaajaliste lepingutega ette. „Kuna aga tegelik toodang jäi kavandatule tunduvalt alla, tuli osta puudujääv elekter lepinguliste kohustuste täitmiseks turult.“

Olulisemad sündmused 2023. aastal

• Valmis 65 MW ulatuses uusi tuule- ja päikeseparke

• Akmene tuulepargi ehituse peatamine ja taaskäivitamine

• Üks uus tuulepargi rajamise investeerimisotsus – 87 MW

• Kolm uue päikesepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 91 MW

• 2023. aastal tehtud investeerimisotsuste koguväärtus üle 200 miljoni euro

• Aasta jooksul sõlmiti uusi laenulepinguid 505 miljoni euro väärtuses

• Neljandas kvartalis sõlmiti lepingud kõigi biomassivarade müügiks

Poole väiksem kasum

Hoolimata sellest, et elektrit toodeti aastaga 20% rohkem olid äritulud mullu 10% väiksemad kui aasta varem, kokku 230,1 miljonit eurot. Ettevõte teenis 55,8 miljonit eurot puhaskasumit (-49%). Kasum enne intresse, makse ja amortisatsiooni ehk EBITDA kahanes aga vähem, 32%, 105,9 miljoni euroni.

Sarnane pilt vaatab vastu ka neljandast kvartalist: elektrienergia toodang küll kasvas tänu uutele võimsustele 42%, kuid äritulud olid 19% väiksemad kui aasta varem (66,9 miljonit eurot). Aasta viimases kvartalis teeniti 19,1 miljonit eurot puhaskasumit (-46%).

Enefit Green jätkab oma dividendipoliitikaga, makstes välja umbes poole kasumist. Juhatus tegi seetõttu ettepaneku maksta dividendina välja 27,7 miljonit eurot ehk 0,105 eurot aktsia kohta (dividenditootlus 3%). Mullu maksti aktsionäridele dividendi 0,208 eurot aktsia kohta, aasta enne seda 0,151 eurot.

Analüüsimaja Enlight Research hinnangul jäid Enefit Greeni tulemused ootustele alla. Nii oli näiteks neljanda kvartali müügitulu 21% nõrgem kui oodati. Kogu 2023. aasta kasum oli kokkuvõttes 22% kehvem kui prognoositi.

Investeeringute maht kasvas

Aasta jooksul tegi ettevõte investeerimisotsused ühe maismaa tuulepargi ehituseks Leedus ning kolme päikesepargi rajamiseks Eestis ja Lätis. Nende investeeringute koguvõimsus on ligikaudu 180 megavatti ja kogumaksumus ületab 200 miljonit eurot. Kokku tegi Enefit Green mullu 355,7 miljoni euro väärtuses investeeringuid, mida on 162,2 miljoni euro võrra rohkem kui võrdlusperioodil.

Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 350,6 miljoni euroni. Sellest 262,5 miljonit eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 127,5 miljonit eurot investeeriti Kelmė tuuleparkidesse, 84,1 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuuleparki ja 51,8 miljonit eurot Tolpanvaara tuuleparki. Kelmė piirkonna investeeringutest oli 89,5 miljonit eurot seotud Kelmė I tuulepargiga, 27,9 miljonit eurot Kelme II tuulepargiga ning 10,2 miljonit eurot Kelme III tuulepargiga.

Päikeseparkide arendustest investeeriti enim mullu valminud Purtse päikeseparki (12,7 miljonit eurot) ja Vändra päikeseparki (9,4 miljonit eurot).

Baasinvesteeringuid tehti 2023. aastal 5,1 miljoni euro (võrdlusperioodil 5,4 miljoni euro) ulatuses, sellest oli põhiosa seotud Eesti tuuleparkide (2,5 miljonit eurot) ja Iru jäätmeenergia elektrijaamaga (1,3 miljonit eurot).

„Jätkame käesoleval aastal tööd, et kõik ehituses olevad objektid saaksid valmis ja iga megavatt-tund elektrit toodetud. Enefit Greenil on tugev ligikaudu 4900 megavati suurune lühi- ja pikaajaline maismaatuule, meretuule ning päikeseparkide arendusportfell. Meil on pikaajalised arendus- ja opereerimiskogemused ning hea ligipääs kapitaliturgudele. Ettevõtte kasvu kiiruse määrab aga meie koduturgude ja klientide nõudlus ning meie lubadus oma aktsionäride vara hästi majandada,“ lisas Kärmas.

Elektrihind kahanes märgatavalt

Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli 2023. aastal 92,7 €/MWh (võrdlusperioodil 205,5 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 89,6 €/MWh (võrdlusperioodil 149,5 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektriostu Nord Pooli päev-ette- ja päevasisesel turul ning asjaolu, et tuulepargid ei tooda igas tunnis sama palju elektrit.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2023. aastal 73 €/MWh (aasta varem 165,7 €/MWh). 2023. aastal müüdi turule 783 GWh elektrit, võrdlusperioodil aga 786 GWh. PPA-dega oli 2023. aastal Enefit Greeni portfellist kaetud 953 GWh keskmise hinnaga 86,9 €/MWh. Aasta varem müüdi elektrit PPA-de ja soodustariifi (ingl feed-in tariff, FiT) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kaudu 432 GWh keskmise hinnaga 90,8 €/MWh.

Mullu nii õnnetuse tõttu pikalt seisnud Akmene tuulepargi, alla keskmise tuuleolude kui ka prognoositust halvemate töökindluste tõttu oodatust väiksemaks kujunenud elektritoodang suurendas elektriostukulusid, sest sõlmitud PPA-de teenindamiseks pidime turult ostudega katma tekkinud toodangu puudujääki. 2023. aastal ostis ettevõte turult elektrit 411 GWh keskmise hinnaga 110,2 €/MWh, aasta varem 115 GWh keskmise hinnaga 229,2 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit). Võrdlusperioodil oli ostetud elektri kogus tunduvalt väiksem, kuna osa toodangust oli fikseeritud hinnaga FiT-i toetusskeemi all ja PPA-de mahud olid väga väikesed.

Loo autor on Enefit Greeni aktsionär.