Eesti Energia jäi mullu 376 miljoni euroga kahjumisse
(133)
Eesti Energia normaliseeritud kulumieelne ärikasum oli 2023. aastal 483 miljonit eurot. Ettevõtte jooksva äritegevuse puhaskasum oli 253 miljonit eurot, kuid põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376 miljonilise puhaskahjumi.
Kontserni juhatuse liikme ja finantsjuhi Marlen Tamme sõnul astus Eesti Energia 2023. aastal roheteekonnal edasi suurte sammudega, investeerides peamiselt puhtamasse energiatootmisse, töökindla ja tänapäevase elektrivõrgu arendamisse ning jätkusuutliku keemiatööstuse loomisse kokku 779 miljonit eurot. Aasta jooksul suurenes oluliselt Eestist väljastpoolt teenitud tulu osakaal ning taastuvenergiatoodangu osakaal suurenes kontserni elektritoodangus 45 protsendini.
„Energeetika on valdkond, mis nõuab pikaajalist vaadet ja plaani. Taastuvenergia tootmine, sellel põhinevad mõistliku hinnaga targad energialahendused, tugev elektrivõrk ja jätkusuutlik keemiatööstus on valdkonnad, millele Eesti Energia ehitab oma tuleviku. Samal ajal vähendas 2023. aasta jooksul järsult muutunud energiaturuolukord oluliselt meie põlevkivil põhinevate elektrijaamade konkurentsivõimet ja nende võimalusi tulevikus tulu teenida. See tingis vajaduse need varad raamatupidamislikult alla hinnata ning hoolimata asjaolust, et tegime tugeva äritulemuse, lõpetasime aasta 376-miljonilise normaliseeritud puhaskahjumiga,“ ütles Tamm.
Gaasi- ja elektrihinna languse ning CO2 kõrge hinna tõttu ei ole põlevkivil põhinev elektritootmine enam turul konkurentsivõimeline. See tähendab, et põlevkivi kasutavad elektrijaamad pääsevad senisest märgatavalt vähem turule ning jaamadel puudub suures osas võimekus turult tulu teenida. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid nõuavad, et ettevõtte varade väärtust tuleb hinnata vastavalt turuolukorrale, mistõttu hindas Eesti Energia põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse 628 miljoni euro võrra alla.
Ligi kaks kolmandikku müügitulust teenitakse välismaalt
Klientidele suunatud äris tegutseb Eesti Energia nüüdsest kõikidel turgudel Enefiti kaubamärgi all. „Baltimaades, Poolas ja Soomes pakub Enefit kasulikke energialahendusi enam kui 600 000 kliendile. Tänaseks tuleb suurem osa, 62%, meie müügitulust Eestist väljastpoolt,“ täpsustas Tamm.
Suurim kasv saavutati Poola turul, kus ettevõtte on hulganisti uusi kliente leidnud ning turuosa haaranud. Kui 2022. aastal moodustas Poola osakaal kontserni müügitulust 13%, siis möödunud aastal ületas see juba viiendiku (21%).
Eesti Energia müügitulu kahanes 2023. aastal 14% võrra 1,9 miljardi euroni. Müügitulude vähenemine oli tingitud eelkõige langenud elektri turuhindadest ja äriklientide tarbimismahtude langusest.
Kasvasid investeeringud taastuvenergia, keemiatööstuse ning elektrivõrkude arendamisse
Võrreldes 2022. aastaga kasvas kontserni investeeringute maht 2023. aastal 334 miljoni euro võrra ehk 75%, jõudes rekordilise 779 miljoni euroni.
Suurima osa investeeringutest, ligi 339 miljonit eurot, moodustasid kontserni taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni investeeringud uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Sealhulgas investeeriti näiteks 84 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuulepargi rajamisse. 2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 612 megavatti ja neli päikeseparki koguvõimsusega 97 megavatti.
Lisaks investeeris kontsern 105 miljonit eurot, et arendada Ida-Virumaa põlevkivitööstust jätkusuutlikuks ning ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.
Võrguteenuse kvaliteedi parandamiseks ning mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamiseks investeeris grupi võrguettevõte Elektrilevi 2023. aastal 168 miljonit eurot, mis on 43 miljoni võrra enam kui 2022. aastal.
Peaaegu pool elektritoodangust tuli taastuvatest allikatest
2023. aastal tootis Eesti Energia kokku 3614 gigavatt-tundi elektrit, mis on 42% ning 2647 gigavatt-tundi vähem kui aasta varem. „Kuigi elektritoodang tervikuna kahanes, siis taastuvenergia osakaal kasvas kontserni elektritoodangust 45%-ni,“ selgitas Tamm, kelle sõnul mõjutas toodangu vähenemist ja taastuvenergia osakaalu suurenemist eelkõige elektrihinna enam kui kahekordne langus ning Enefit Poweri juhitavate elektrijaamade vähenenud konkurentsivõime.
2023. aastal maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 391 miljonit eurot. Sellest erinevate otseste maksude ja aktsiisidena 99 miljonit ja CO2 emissioonikuluna turuhinnas 292 miljonit eurot.
Kontserni normaliseeritud kulumieelne ärikasum ilma pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjudeta oli 2023. aastal 483 miljonit eurot, kasvades mullusega võrreldes 45%. Põlevkivielektrijaamade väärtuse allahindluse tulemusena oli Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum -376 miljonit eurot.
