Kui võtta esimese töökohana midagi sellist, et ma mäletan, et sain selle eest raha, siis see oli ikka kauges lapsepõlves. Mul elasid vanavanemad Viljandis ja käisin neil suvel külas. Nagu traditsioon oli, aitasin neid igasugustes töödes. Kord oli vaja marju korjata, siis jänestele võililli. Sain taskuraha ka, et järve äärest putkast jäätist osta.

Ühel päeval, olin 3.–4. klassis, toodi hoovi peale aga suurem koorem puid ja halud tuli kolmeks saagida. Parasjagu kogusin raha jalgratta jaoks. Vanaisal tekkis töökasvatuslik mõte: „Tiit, teeme nii, et üks halg on üks kopikas.“ Tõtt-öelda see motiveeris ikka päris kõvasti. Mäletan, et vanavanematel oli keeruline mind õhtul sealt saagimise juures tuppa saada.