Ökonomist annab lootust: alanevad tootjahinnad võivad kaupade hindu poes stabiliseerida, veidi ka langetada

Töötleva tööstuse tootjahinnad on aastaga langenud, kuid suunad tegevusaladel erinevad, kirjutab Luminori ökonomist Lenno Uusküla.

Aastavõrdluses on jaanuariks töötleva tööstuse tootjahinnad langenud 2,6 protsenti. Eelmise aasta jaanuaris olidki töötleva tööstuse tootjahinnad saavutanud tipu ning alates sellest ajast on toimunud hindade langus. Võrreldes aga 2019. aasta detsembriga on tootjahinnad jätkuvalt tervelt 31 protsenti kõrgemad.

Langus jätkus ka jaanuaris sest võrreldes eelmise aasta detsembriga on hinnad 0,1 portsendi võrra väiksemad. Aasta jooksul langesid hinnad kaheksal kuul kaheteistkümnest. See on andnud selge trendi allapoole, kuid alanemise tempo on jätkuvalt minimaalne.

Väga suured on ka erinevused erinevate tootmistegevuste vahel. Selget langust on näha kemikaalide tootmise ja puidu töötlemise tegevusaladel. Toiduainete tootmine on muutund 2,6 protsenti odavamaks ja ka mootorsõidukite tootmine on odavnenud. Samas on kallinenud aga aastaga arvutite ja elektriseadmete tootmine, rõivaste tootmine ja jookide tootmine.

Eesti ekspordihinnad on aastaga kasvanud 1 protsendi võrra ja on 2022. aasta augustikuisest tipust maast 3,4 protsendi jagu. Arvatavasti viisid jaanuarikuised kõrged elektrihinnad tootjate kulu aga võrreldes detsembriga taas üles, sest kuine hüpe üles oli lausa 2,5 protsendi suurune. Võrreldes aga koroonaeelse ajaga on ekspordi hinnad 35,4 protsenti kõrgemad.

Lühiajalises vaates on alanenud on ka impordihinnad. Alates 2022. aasta novembrikuisest tipust on hinnad maas 1,9 protsenti. Samas on koroonaeele ajaga impordihinnad lausa 36,8 protsenti kõrgemad.

Jätkuvalt alanevad tootjahinnad annavad võimaluse kaupade hindadel poodides stabiliseeruda ja veidi ka langeda. Sellegipoolest võib kaubagruppide osas näha erisuunalisi arenguid.