Lenno Uusküla: Eesti majandus on jätkuvalt tugevas languses

Majanduslanguse tempo on jätkuvalt kõrge. Eesti majandus eelmise aasta neljandas kvartalis langes võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7 protsenti. Aastavõrdluses oli sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud majanduslangus 2,5 protsenti.

Võrreldes tipust on Eesti majandus langenud nüüd juba 6,1 protsenti ja ühe elaniku kohta 8,5 protsenti. Tegemist on Eesti jaoks kõige suurema majanduslangusega peale 2009–2010 aasta majanduskriisi. Võrreldes tolle ajaga ei ole kasvanud Eestis tööpuudus, kuid palga ostujõud on langenud selle aja jooksul isegi rohkem kui tolles kriisis. See tähendab, et majanduslanguse mõju on jaotunud ühtlasemalt ning languse märke tuntakse rohkemates peredes. Seepärast on ka majandusliku kindlustunde indikaatorid Eesti praegu väga madalad.

On tunne, et palga eest saab vähem osta

Kuna SKT hinnad on jätkuvalt tõusuteel, siis ei ole paljud ettevõtjad näinud käivete langemist. See on tekitanud olukorra, kus justkui tunduks, et olukord ei olegi nii keeruline. Samas tunnevad tarbijad, et nad saavad oma palga eest järjest vähem osta. Oma rolli mängivad siin ka kõrged intressimäärad, mis piiravad nende perede tarbimist, kes sattunud kodu ostma peale koroonakriisi ehk neil on suured laenud ning säästupuhvrid on viidud miinimumi.

Langus on olnud majandusharude vaates samuti märkimisväärselt ebavõrdne. Osad sektorid on eelmisel aastal nautinud kasvu, samas kui teistes on olnud olukord muutumatu ja kolmandates on nähtud märkimisväärset langust.

Kõige teravam on olukord töötlevas tööstuses nendes ettevõtetes, kes on tootnud kinnisvaraga seotud kaupu Rootsi ja Soome turule. Ühelt poolt tundus see ärimudel väga stabiilne, sest Rootsi majandus on stabiilne, kuid tegemist on investeerimiskaupadega ning nende nõudlus on väga tsükliline. Samal ajal ei saanud enam osta ka Venemaalt odavat toorainet ja Eesti palgakasv oli erakordselt suur. Kannatanud on ka transpordi valdkond, sest Venemaa-suunaline transiit on peaaegu lõppenud.

Peaaegu muutumatus seisus oli majutuse ja toitlustusega seotud valdkonnad, mis kaotasid veidi, võrreldes 2022. aastaga. Samas ei ole turistide vool Eestisse taastunud. Ilmselgelt ei ole Venemaa turiste, kuid vähem on ka Lääne-Euroopast tulijaid. Järgmisel aastal on ootamas ka majutuse käibemaksu tõus, mis teeb turistide toomise Eestisse järjest keerulisemaks ja pakkuda tuleb järjest paremat teenust.

Ettevaatlikult positiivne

Positiivse poole pealt paistab 2023. aastal tervikuna välja hulgi- ja jaekaubanduse valdkond. Eesti pered on jätkanud majanduslangusest hoolimata tarbimist ja ka aasta lõpus soodustas käibemaksutõus ostude tegemist enne uut aastat. Avalik haldus ja riigikaitse on samuti panustamas positiivselt. Avalik sektor peabki majanduslanguse ajal rohkem majandusse panustama, sest see stabiliseerub majandust. Lisaks on kasvamas kaitsekulutused, mis on vajalikud, et garanteerida pikaajalist stabiilsust. Kasvas ka põllumajanduse osatähtsus majanduses.

Majanduse väljavaade on ettevaatlikult positiivne. Esimeses kvartalis on tarbimine jätkuvalt madal, kuid aasta jooksul peaks ostujõud siiski tuntavalt kasvama hakkama väikesema hinnatõusu tõttu ja aasta teises pooles võib seni marginaalseks jäänud intressimäära langus tuua juurde rahakotti ka mõned lisaeurod.

Investeeringute tegemiseks on hea aeg. Ehituse mahud on madalad ning tulevikus võivad olla ehitamise hinnad kõrgemad ja ehitajaid keerulisem leida. Kuna Euroopa majandus on samuti aasta teises pooles vaikselt kasvamas, siis ka on õige aeg teha turupositisiooni haaramiseks investeeringuid. Samuti on õppimiseks õige aeg, sest järjest enam sõltub meie majanduskasv meie oskustest.