Eesti Loto kasum oli mullu üle 12 miljoni euro

Eesti Loto esmaste auditeerimata majandustulemuste järgi kasvas ettevõtte müügitulu 2023. aastal 88,1 miljoni euroni, mis on ligi pooleteist miljonit enam kui aasta varem.

Lotopiletite ostust saadud tulust maksti hasartmängumaksu 15,5 miljonit eurot. Sellest ligi pool läheb hasartmängumaksu seaduse kohaselt Eesti Kultuurkapitalile, kes suunab lõviosaosa sellest riiklikult tähtsate kultuuriobjektide toetuseks. Kokku panustas Eesti Loto 2023. aastal maksude ja kasumi näol riigieelarvesse 31,7 miljonit eurot.

Eesti Loto juhi Riina Roosipuu sõnul võib üldist olukorda majanduses ja jaekaubanduses arvesse võttes ettevõtte majandustulemustega rahule jääda. Tema sõnul kulutavad lotomängijad piletiostule keskmiselt alla 40 euro kuus ja ca 190 aastas, mis on oluliselt vähem kui Põhjamaades.

„Üldiselt võib öelda, et Eesti lotomängijad mängivad mõistlikult. Aitame vastutustundlikule mängimisele ka omalt poolt kaasa, võimaldades uue e-kiirloterii puhul oma mängukulutusi- ja aega kontrollida,“ rääkis Roosipuu, lisades: „Meie jaoks on oluline pakkuda loteriide näol heategevuslikku meelelahutust, mida mängides teeb inimene oma kulutuste osas teadliku valiku.“

Eurojackpotiga võideti 1,78 miljonit eurot

Eelmise aasta müügikasv tuli peamiselt veebipõhiste kiirloteriide müügist, mis toodi turule eelmise aasta juulis ning mida mängis aasta jooksul ligi 83 000 lotomängijat. Kokku moodustas e-kiirloteriide müük kogukäibest 8,2 protsenti. Positiivselt võeti vastu ka aasta alguses turule tulnud igapäevamäng Jokker, mille peavõiduks on miljon eurot.

Võitude kogusumma oli eelmisel aastal 40,4 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2022. aastaga 5 miljoni euro võrra. Enam kui 100 000 eurot võitis eelmisel aastal 15 mängijat. Suurim eelmisel aastal saadud võidusumma oli 1,78 miljonit eurot, mis võideti Eurojackpotiga.

Unikaalsete mängijate arv kokku oli eelmisel aastal 395 000, mis on ca 35 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Igal nädalal mängib lotot ligikaudu 125 000 inimest.