Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste analüüsis eile avaldatud Eesti SKP andmeid ja leidis, et tarbijate olukord eelmise aasta teises pooles juba paranes pidurdunud hinnatõusu ja kiire palgakasvu toel. Mitmetes majandusnäitajates oli pilt varasemast tugevam. Samas ei tasu siiski oodata majanduse jõulist taastumist lähikuudel.

Tööstuses mõnedes harudes tootmismahud kasvavad

Majanduslangusesse panustavad enim jätkuvalt energeetika ja töötlev tööstus. Töötleva tööstuse toodangumaht on alates 2022. aasta juunist olnud aastases võrdluses languses. Põhjus on olnud tootmissisendite kättesaadavuse halvenemine ja kiire hinnatõus, praegu aga eelkõige nõrgenenud välisnõudlus. Samas kuises võrdluses suurenes toodangumaht 2023. aasta detsembris paljudes töötleva tööstuse harudes, märkis Lõhmuste. Ka Eesti ekspordi mitmete oluliste sihtriikide majanduste kindlustunde indikaator on viimastel kuudel olnud veidi tugevam.

Mõnel läheb 2019. aastast paremini

Paljudel tegevusaladel oli hinnatõus endiselt kiirem, kui on olnud tavapärane minevikus. Aastatel 2021 ja 2022 tõusis majanduses kõrgele kasumite osakaal. Praeguseks on see langenud tagasi koroonakriisi eelsele tasemele. Samas tegevusalati on 2019. aastaga võrreldes kehvemas seisus näiteks tööstus, ehitus ja veondus, kuid oluliselt paremas seisus finants- ja kinnisvarasektor ning energeetika, tõi Lõhmuste välja.

Autode müük tõstis eratarbimist

Eratarbimine püsivhindades pöördus aasta lõpus kergele kasvule. Suurem osa sellest tuli püsikaupade, peamiselt autode, suurenenud ostuaktiivsusest enne käibemaksumäära tõusu. Samas toidu tarbimine jätkas langust. See näitab, et säästude kasutamise võimalused langenud ostujõu kompenseerimiseks on ühiskonnas väga ebaühtlaselt jaotunud, leidis Lõhmuste. Positiivne on, et reaalpalk taas kasvab. Ostujõu jõudmine kiire hinnatõusu perioodi eelsele tasemele võtab aga aega, märkis Lõhmuste.

Ekspordis jätkuvalt kehvasti

Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud aastal langusesse, piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes neljandas kvartalis 13,5 protsenti, siis teenuste ekspordi langus jäi 1 protsendi piiresse.

Ettevõtjate ootused euroalal hakanud järk-järgult paranema. Eestis on üldine kindlustunne aga endiselt madal ja ka töötute arv jätkas aasta alguses tõusu. Seetõttu leiab Lõhmuste, et lähikuudel ei ole põhjust oodata meie majanduse jõulist taastumist.