Ettevõtjad hoidsid hindu paigal. Kust tuli suur hinnatõus?

Oled ettevõtja ja mõtled, et pole eelmine aasta omal initsiatiivil hinda tõstnud, aga kust tuli aastane 4,4%ne hinnatõus? Siin on seletus.

Eestis on hinnad praktiliselt muutumatul tasemel eelmise aasta juunikuust alates. Erand on käibemaksu tõus ning sellega kaasnenud hindade ülevaatamine ja tasuta maakondliku transpordi lõpetamine. Hinnad on võrreldes juunikuuga kasvanud 1,8%, ehk vaid veidi rohkem kui tõi käibemaksu tõus. Sellepärast ei saa viimase poole aasta inflatsioonist rääkida Eestis traditsioonilises majanduslikus võtmes. Ettevõtted pole hindu omal initsiatiivil märgatavalt tõstnud. Tegemist on administratiivsete muutustega.

Sama lugu on aastainflatsiooniga, mis oli 4,4%. Selles numbris väärib eraldi väljatoomist eelmise aasta aprillis lõppenud energiatoetusmeede, mis tõstis hinnaindeksit 1,6% võrra. Ettevõtete osaks jääb aasta jooksul toimunud hinnatõusust umbes 1%. Kasvasid teenuste hinnad, mitmete kaupade hinnad aga hoopis odavnesid. Küll on aga administratiivsed otsused suutnud tekitada 3,4% hinnatõusust.

Hinnatõus on olnud liiga kõrge. Selle aja jooksul oleksid hinnad võinud Eestis hoopis veidi langeda.

Hinnatõus on olnud liiga kõrge. Selle aja jooksul oleksid hinnad võinud Eestis hoopis veidi langeda. Majandus on jätkuvalt langustrendis ja ka neljas kvartal tõi kaasa jätkuva 0,7 protsendise majanduslanguse. See tähendab, et Eesti majanduse ostujõud tervikuna langeb. Väikese tarbimise buumi tõi käibemaksu tõus, mida on näha autode müügi kasvust. Samas jäi selletõttu muude kaupade ja teenuste tarbimiseks vähem raha alles.

Veebruaris väike hinnalangus toimus. Hinnad olid küll 0,1% kõrgemad kui jaanuaris, aga kui välja jätta jaanuari suurte allahindluste mõjud, siis jäi hinnatase muutumatuks või hästi veidi langes. Kaasa aitas ka jaanuari kõrgelt tasemelt langenud elektri hind.

Kuna Eesti palgakasv on aeglustumas, siis on aastane 4,4%ne inflatsioon perede jaoks jätkuvalt probleem. Palga ostujõud taastub aeglaselt. Intressimäärade langus on edasi lükkunud. Euroopa Keskpank kardab uut inflatsioonilainet, kuna tootjahinnad pole jõudnud tarbijahindadesse ja palgakasv ületab taset, mis oleks inflatsiooni eesmärgiga kooskõlas. Seepärast on käesoleva aasta Eesti perede eelarve jätkuvalt pingeline. Tarbimise kasvu on raske ette näha, sest ka säästupuhvrid vajavad taas ülesehitamist.