Kui valitsuspoliitikud eelmise aasta sügisel Vihula mõisast eelarveläbirääkimistelt tagasi tulid, seisis riigi eelarvestrateegia tulude real taastuvenergia tasu reform, mille abil loodeti koguda 60 miljonit eurot aastas.

Lihtsustatult oleks reform elektriarvetelt taastuvenergia tasu rea ära kaotanud nii, et riik maandaks arendajate äririski CO2 vahendite abil. Keskmise tarbija elektriarve poleks siiski oluliselt väiksemaks muutunud, sest plaani teine pool nägi ette elektriaktsiisi tõusu – see toonukski eelarvesse 60 lisamiljonit.

Mõtte Vihulasse viinud sotsiaaldemokraadi Jevgeni Ossinovski sõnul võinuks tööstustarbijatelt vähem aktsiisiraha korjata. „Tegelikult võimaldaks see ettepanek ka kodutarbijatele leida sellise võimaluse, et nad saaksid energiat soodsamalt kui nad täna saavad,“ lisas Ossinovski.

Juba paar kuud pärast eelarvestrateegia kokkuleppimist hakkasid rahandusministeerium ja kliimaministeerium reformiplaani teineteise õuele veeretama. Selle sisust keegi suurt rääkida ei tahtnud.

Selle nädala esmaspäeval kinnitas kliimaminister Kristen Michal (Reformierakond), et reform jääb ära. „See pakuti välja eelarvekõneluste käigus, aga see ei olnud meie pakkumine ja meie seda sellisena vajalikuks ei hinda. Sama on ju sisuliselt teinud Saksamaa ja on läinud sellega päris suurde miinusesse,“ lisas Michal.

Ossinovski: CO2 raha eest saab nüüd keskkonnamajakest ehitada

Nii reformierakondlased kui ka sotsiaaldemokraadid toetavad Michali väljakäidud mõtet korraldada tuleval aastal taastuvenergia vähempakkumised eraldi maismaa- ja meretuuleparkidele. Selle mõjul kerkiks aastane taastuvenergia tasu enam kui 100 miljoni euro võrra.

Ossinovski usub, et Michal soovib CO2 rahaga eelarvesse paindlikkust jätta. „Tundub, et see on selline vaba raha, mis niimoodi iga aasta peale tuleb ja sealt on võimalik keskkonnamajakest ehitada endale ja mingisuguseid muid muresid lahendada, mille jaoks mõni minister pole üldisest eelarveprotsessist raha saanud,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsioonijuht.

Loe pikemalt ERR-ist!