Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli Eesti laenuturg tervikuna eelmise aasta esimeses kvartalis languses, aga pöördus seejärel taas kasvule.

Pankade poolt avalikuks tehtud aruannete järgi avaldasid statistikale mõju eeskätt suurpankade portfellid. Swedbanki laenude maht kahanes aasta esimeses kvartalis 0,1% võrra, kasvades selle järel igas kvartalis 1,1–4,3% võrra, aasta peale kokku 7%. Veidi jäi maha SEB, kes esmalt samuti kahanes 0,1%, aga suutis aastaga portfelli kasvatada 3% võrra. LHV Panga portfell kahanes esimeses kvartalis 1,9%, seejärel aga kasvas 3–5,5% kvartalis, aastas kokku 12%.

Väiksemad pangad näitasid seevastu suuremat kasvu. Coop Panga portfell kasvas esimeses kolmes kvartalis 2,5–8,2%, kahanedes aasta lõpus küll 0,2% võrra, ent aasta kasvuks tuli 15%. Inbank kasvas järjepidevalt, kasvatades mahtu 4,1–9,5% võrra igas kvartalis, mis andis aasta peale kokku 26%. Holm Panga laenumaht kasvas igas kvartalis tervelt 8,1–11%, kokku 43% võrra.

Kõige kiiremini laienes uusim Eesti pank Finora, kelle portfell kasvas esimeses kvartalis tervelt 94% ning aasta peale kokku 196% võrra ehk sisuliselt kolmekordistus.

Finora Panga operatsioonide juhi Cäty Õunloo sõnul on suure kasvuprotsendi taga lisaks võrdlusbaasi erinevusele ka pankade spetsialiseerumine.

„Finora on keskendunud kasvuplaanidega väikeettevõtete rahastamisele, protsessid on selle järgi üles ehitatud ja pakume ühtlasi tasuta ärinõustamist. See mudel on end ligi kümne aasta jooksul finantsettevõttena tõestanud, selle järele on suur nõudlus ja eelmisel aastal saadud üleeuroopaline pangalitsents võimaldas tegevust oluliselt laiendada,“ selgitas Õunloo.

Cäty Õunloo hinnangul on Eesti pangaturul aasta-aastalt aina rohkem reaalset konkurentsi, millest võidavad kliendid.

„Mõni eilne väikepank on juba suur, teised aina kasvavad ning uued tulijad toovad uusi lähenemisi. Kuna intressid on kõigil umbes samad, saab aina olulisemaks klientidele vastamise kiirus ja panga paindlikkus,“ prognoosis Finora Panga operatsioonide juht.