Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.
Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis kõrgeim info ja side (3271 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2902 eurot) ning energeetika (2548 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1193 eurot), muude teenindavate tegevuste (1247 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1310 eurot) tegevusaladel. Analüütik täpsustas, et enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,6%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (15,4%) tegevusaladel.
„Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (sh Tallinn) (2121 eurot) ja Tartu maakonnas (1941 eurot), madalaim aga Valga (1408 eurot) ja Saare maakonnas (1449 eurot). Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru (13%) ja Valga maakonnas (11,5%),“ selgitas Kuusik ning lisas, et võrreldes aastataguse ajaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Lääne (7,4%) ja Harju (v.a Tallinn) maakonnas (8,1%).
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot. Kõrgeim mediaan oli info ja side (2812 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2400 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli mediaanpalk kinnisvaraalase (913 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (970 eurot) tegevusaladel. 2023. aasta neljandas kvartalis oli mediaan brutokuutasu 1578 eurot, mis on ligikaudu 10,5% suurem võrreldes 2022. aasta sama perioodiga.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
