Estlinki rike vajutab Eleringi rahamasinale valusa pitseri

Elering on kahe viimase aastaga teeninud piiriüleste elektriühenduste pudelikaelade pealt üle 350 miljoni euro. Ent kuigi ülekandekaabli Estlink 2 rike soodustab riikidevahelise hinnaerinevuse teket, ei laeku suur osa hiiglaslikust tulust tänavu enam Eesti süsteemihalduri kukrusse.

Elektriturul kehtib lihtne reegel: kui ülekandekaablid kahe riigi vahel on pilgeni täis ja rohkem elektrit enam läbi ei mahu, hakkab kõlisema põhivõrguettevõtete rahakott. Näiteks olukorras, kus Eestis maksab elekter 100 eurot ja Soomes 50 eurot megavatt-tund, laekub nii Eleringile kui ka Soome süsteemihaldurile Fingridile ühes tunnis ca 50 000 eurot ülekoormustasu (ÜKT), mis vennalikult pooleks jagatakse.

Raha jõuab süsteemihalduritele piltlikult seeläbi, et kirjeldatud hinnaerinevusega tunnil teenib Soome tootja Eestisse liikunud elektri eest börsilt endiselt 50 eurot, mis sest, et meie ostame iga Estlinki kaudu transporditud megavatt-tunni ikkagi 100 euroga. Kuna elektrisüsteemis pole aga võimalik eristada, millise Soome elektrijaama toodetud elekter täpselt Eestisse jõudis ja kes põhjanaabrite odavamat elektrit siinpool lahte tarbis, kannab Nord Pool hinnaerinevuse pealt kogutud raha hoopis Eesti ja Soome süsteemihalduritele.