Nagu näha, oli nende näitajate stardipositsioon pärast eelmise majanduskriisi lõppu j2011. aastal praktiliselt võrdne. Kuna kinnisvaraturg hakkas hoogu juurde saama, algas ka ruutmeetri hinnatõus.

Selle kasvu ning palga eest ära jooksmist põhjustasid uute korterite suurenev mõju statistikas ning fakt, et laenuintressid olid madalad. See andis kütust ka järelturule. Nõudlust kinnisvara järele tõstsid ka aina populaarsemaks muutunud investeerimine ja igasugused rahalise vabaduse koolitused.

Graafik illustreerib palga ja korteri keskmise ruutmeetri hinna suhet.

2021. ja 2022. aastal vallutas kinnisvaraturu investeerimisbuum ning vahe kärises eriti suureks. Siis oli ka selge, et Tallinna korterite taskukohasus on kiiresti halvenenud.

Nüüd oleme majanduslanguses ja kõrgete laenuintresside tuules. Nagu näha, ei ole aga vahe keskmise Tallinna korteri ruutmeetri hinna ja keskmise palga vahel vähenenud. Selle üks põhjus on kindlasti uute korterite osakaal, mis on langevate tehinguarvude juures saanud märkimisväärse mõju.

Sellelt aastalt võiksime oodata ruutmeetri hinnalangust, sest uusi kortereid, mida ostjatele üle anda, jääb vähemaks ning järelturg on juba languse läbi teinud. Tallinna korter jääb luksuskaubaks kardetavasti aga kauemaks ajaks.