Veebruarikuu kulges globaalsetel finantsturgudel taas vägagi positiivsete meeleolude saatel. Rahuloluks oli põhjust siiski eelkõige riskantsemate varaklasside eelistajatel, võlakirjaturgudel olid domineerimas negatiivsed arengud ning jätkus aasta alguses pöörde teinud tulususte kerkimine.

Väga hoogne sagimine oli ka krüptomaailmas – Bitcoin rühkis jõudsalt lähemale oma senisele tipptasemele, kerkides kuu jooksul koguni 44,7%. Märtsis on investorite pilgud taas pööratud keskpankade sõnumite suunas ning pingsalt jälgitakse ka inflatsiooniga seotud uudiseid.

Püstloodis turud tekitavad kartust uue mulli ees

Peamistel aktsiaturgudel on tõus kestnud novembri algusest alates – neli kuud järjest ja seda suuremate pausideta. USA aktsiaindeks S&P500 kerkis veebruaris 5,17% ning on viimasest 18 nädalast näidanud nädala kokkuvõttes positiivset tootlust 16 nädalal. Viimati suutis indeks sarnast plussis nädalate seeriat näidata 1971. aasta aprillis ehk ligi 53 aastat tagasi! S&P500 indeks uuendas veebruaris kõigi aegade kõrgeimat taset seitsmel korral ning ettevaatlikumatel turuosalistel on arusaadavalt põhjust edasise osas olla skeptiline.

Peamiseks probleemiks on asjaolu, et turgude ralli ei ole laiapõhjaline, ega hõlma suurt osa kaubeldavatest ettevõtetest. Pigem on suuremad tõusjad koondunud vähestesse sektoritesse – eelkõige tehnoloogia tausta ning moel või teisel tehisaru (AI) optimismiga seotud. Lisaks on paljude arvates juhtaktsiate ja liidersektorite hinnatasemed väärtuskordajate põhjal mõõdetuna muutunud ohtlikult kalliks ning haavatavaks võimalike tagasilöökide suhtes, mis tehnoloogiasektorit tabada võivad.

Just tehnoloogiaaktsiate poolt on ka S&P500 aktsiaindeks vägagi mõjutatud. Vaadates S&P500 tootlust kolme aasta keskmisena, on praegusele buumile vaatamata viimase kolme aasta kogutootlus väga lähedane pikaajalisele keskmisele. Alates 1974. aastast on S&P500 keskmine kolme aasta tootlus 29% (keskmiselt 8,9% aastas). Praegune viimase kolme aasta tootlus kokku on ligi 30% ehk üsnagi pikaajalise keskmise läheduses. On tavapärane, et karuturule järgnevatel perioodidel näitavad aktsiaturud tavapärasest kiiremat tõusu ning pullituru arenedes tõusuhoog aeglustub. Seetõttu on igati ootuspärane, et isegi kui positiivsed stsenaariumid realiseeruvad, ei pruugi me sel aastal 2023. aastaga samaväärseid tõusunumbreid näha.

Maagiline Seitsmik – kas ainsad tõusumootorid?

Peagi lõppev majandustulemuste avaldamise hooaeg andis julgustavaid signaale ning kokkuvõttes on USA ettevõtted suutnud kasumeid kasvatada varem prognoositust kiiremas tempos. Ühest küljest on tegu märgiga sellest, et kõrgete intresside keskkond ei ole USA majandusele suureks probleemiks. Teisalt ilmneb ka majandustulemustest, et mitte kõikides sektorites ei saa investorid nautida positiivseid üllatusi. See on noore pullituru puhul pigem tavapärane ning võimalik intresside alanemine aasta teises pooles peaks ka praeguseid punaseid laternaid enamal määral soosima hakkama.

Palju kõneainet pakub staaraktsiate kollektiiv Suur seitsmik ehk Amazon, Meta, Microsoft, Alphabet, Apple, Tesla ning Nvidia. Seitsmik moodustas veebruari lõpus ligi 29% S&P500 indeksi turukapitalisatsioonist. Enne suure ralli algust möödunud aasta oktoobri lõpus oli see vastavalt 27,5%. Seega on liideraktsiate juhtroll veelgi suurenenud. Kuid juhtseitsmiku hulgas on oma senist sära kaotamas lausa kolm ettevõtet – eelkõige Tesla ja Apple, mille aktsiad olid aasta esimese kahe kuuga langenud vastavalt 18,7% ja 6,2%. Alphabet oli veebruari lõpuks suutnud aasta algusest alates tõusta vaid 0,8%. Tehnoloogiaindeks Nasdaq suutis samal perioodil tõusta 7,2%. Seega on Suur seitsmik vähemalt paari kuu liikumiste põhjal muundumas ja täpsem juhtgrupi nimetus võiks olla näiteks Nobe nelik.

Nvidia tulevik müstiliste kasvunumbrite taustal

Juhtgrupi-sisesed arengud viitavad selgelt, et pildil püsimiseks peavad kasvuettevõtted täitma turuosaliste ambitsioonikaid kasvuootusi. Kui seda ei suudeta, pole ka asja rallivale rongile. Märkimisväärne osa tehnoloogiasektori suunalisest optimismist, mis on seotud jätkuvalt tehisintellektiga (AI), sai toetust Nvidia kvartalitulemustest. Peamine AI lahenduste tootja kasvatas möödunud aasta 4. kvartalis aastatagusega võrreldes kasumit 765% võrra ning käivet 265% võrra. See on igati arvestatav põhjus, miks peamine staaraktsia veebruari lõpu seisuga aasta algusest 64,2% kerkinud oli. Selliste raskesti hoomatavate numbrite taustal on tõepoolest igati asjakohane olla skeptiline edaspidise aktsiahinna samaväärse teekonna suhtes.

Kui aga vaadata, milline on Nvidia väärtuskordajate dünaamika, siis võib optimismiks jällegi põhjust olla. Tulenevalt oodatavast kiire kasumikasvu püsimisest on Nvidia ettevaatav P/E suhe alanenud 32 piirimaile, mis on samaväärne tase peamiste samas valdkonnas toimetavate konkurentidega. Veel aasta tagasi oli see Nvidia näitaja 60 ümbruses. Kas praegune hinnatase on põhjendatud? Vastust teab vaid see, kes teab mil määral suudab Nvidia praeguseid ootusi täita ja kiiret kasumikasvu jätkata. Investoreil tasub olla ettevaatlik mõlemas suunas – liigne pessimism võib tähendada kaotatud võimalusi.

Laiemat pilti vaadates ei ole põhjust AI võidukäiku seostada üksnes üksikute edukamate ettevõtetega sh. Nvidia. Tõsi küll, praegu on enamik AI-le panustavaid ettevõtteid aktiivses investeeringute faasis. Sellest trendist esmaste kasusaajate hulgas on eelkõige AI infrastruktuuri lahenduste pakkujad, kel kasumiread AI suundumuste tõttu otseselt paisumas on. Paranev efektiivsus ja üldine laiapõhjalisem tootlikkusse kasv on need märksõnad, mis alles pikema perioodi jooksul ennast näitama peaksid hakkama. Iga järgnev ettevõtete majandustulemuste hooaeg saab olema järjekordne tõehetk, kas ja mil määral on AI kaasamine ja vastavad investeeringud laiema hulga ettevõtete tulemustes kajastumas.

Kokkuvõttes on selge, et turgudel valitsev tehnoloogiasektori ja AI vaimustus tugineb optimistlikel eeldustel, mille täitumine või mittetäitumine määrab selle, kas tänased hinnatasemed on ülereageerimine või alles millegi suure algus. Ka väga kiired tõusutrendid, mis on fundamentaalselt põhjendatud, ei pruugi vähemalt algfaasis liigituda mullideks.