Luminori varahaldur: kõrgel püsivad intressid pole aktsiate ostupidu takistanud

Finantsturud on hakanud hindama, et keskpangad ei langeta sedavõrd kiiresti intresse, kuid aktsiaralli kestab sellest hoolimata, kirjutab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose turukommentaaris.

Veebruaris ilmestasid globaalseid finantsturgusid taaskord positiivsed meeleolud. Paljuski tänu sellele, et juba alates mullu novembrist oodatakse USA ja Euroopa keskpankadelt intresside langetamist. Sh seda ootavad pikisilmi nii kodulaenu võtjad kui ka krediiti vajavad ettevõtted. Praegu paistab aga, et ei neljapäeval Frankfurdis kogunev Euroopa Keskpank ega kuu teises pooles kogunev USA Föderaalreserv (FED) ei toeta varasemat optimismi intressilangetamise osas. Teisalt vihjas FEDi juht Jerome Powell kolmapäeval USA kongressis, et intressimäärade peatne langus on siiski võimalik.

Eelmisel aastal jõudsalt alanenud inflatsioon andis turuosalistele piisavalt põhjust uskumaks, et intresside langetused on peagi algamas. FED suurendas vastavaid ootusi omaltpoolt detsembris, kui prognoosis 2024. aastal eelduslikult kolme 0,25-protsendipunktilist intressikärbet. Oodatav rahapoliitika leevendamine on olnud üks peamisi narratiive, mis aktsiate ostupidu toetanud on.

FED on ettevaatlik

Föderaalreserv veebruaris istungit ei pidanud. Edasist rahapoliitikat ning turuosaliste vastavaid ootuseid enim mõjutavad inflatsiooninäitajad olid kuu jooksul taaskord vastuolulised. FED on korduvalt mõista andnud, et nad vajavad rohkem tõendeid ja suuremat kindlustunnet, et inflatsioon liigub 2% eesmärgini, enne kui intresside langetamisega algust tehakse.

On üsnagi selge, et möödunud kuu sellist kindlust ega tõendeid piisavalt ei toonud. Aastases võrdluses võis küll näha inflatsiooni alanemist 3,1%-ni (jaanuarikuu näit). Samas kuises võrdluses viitas oodatust kiirem hinnakasv (+0,3% vs. konsensuse prognoos +0,2%) ning mitmed muud lühiajaliste hinnatrendide näitajad (sh tootjahinnaindeksi kuine muutus +0,5% vs. konsensuse prognoos +0,1%) , et inflatsiooni oodatud tempos alanemine ei pruugi lähiajal realiseeruda.

FED-i jaoks on seega olukord hinnakasvu osas jätkuvalt ebakindel ning detsembris vihjatud võimalikud kolm intressilangetust ei pruugi sel aastal siiski teoks saada. Turud hindavad praegu esimese intressikärpe toimumise ajaks juunit, veel hiljuti oodati esimest kärbet juba eeloleval 19.-20. märtsi istungil.

Intressilangetuste edasilükkumise ulatust näitab ilmekalt seegi, et kui jaanuari keskel ootasid turud sel aastal FED-ilt kuut intressikärbet, siis praeguseks on ootused kahanenud kolmele intressikärpele.

Ootuste kohandamine ka Euroopas

Euroopa Keskpanga (EKP) jaoks oli veebruar samuti istungivaba. Euroala inflatsiooni teekond soovitud 2%-ni on küll kulgenud jõudsamalt, kui Ameerikas – veebruaris alanes inflatsioon 2.6%-ni. Kuid EKP on seni hoidunud selgete signaalide andmisest selles osas, millal intresside langetamisega algust plaanitakse teha.

Turuosaliste ootused EKP intressikärbetele on sarnaselt USA-suunaliste ootustega vähenenud. Kui jaanuaris oodati Euroopaski sel aastal kuut intressilangetust, siis praegu pigem nelja.

Euroopa majanduse suhteliselt nõrgem väljavaade USA-ga võrreldes peaks siiski inflatsiooni tempokamat alanemist soosima. Võimalik, et EKP annab selgemaid vihjeid rahapoliitika leevendamise kohta juba neljapäeval peetaval märtsi istungil.

Kõrged intressid kauemaks – mõju turgudele

Kahanev optimism keskpankade intressilangetuste peatse alguse suhtes kujunes veebruaris võlakirjaturgudele vastutuuleks – müügisurve jätkus teist järjestikust kuud ning võlakirjade tootlused rühkisid taas kõrgemale. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis veebruari lõpus 4,25%-ni — see on 0,40 protsendipunkti võrra kõrgemal kui möödunud aasta lõpus. Realiseerunud intressirisk on seega antud võlakirjade hindu aasta esimese kahe kuuga ligi 4% võrra langetanud.

Peamine „süüdlane“ selles on olnud eelkõige kõikuma löönud investorite usk FED-i intressilangetuste suhtes. Kui USA inflatsiooni edasise käekäigu osas ebakindlus jätkub ning oodatud hinnakasvu alanemine lähikuudel ei jätku, on põhjust oodata müügisurve püsimist ja tootluste jätkuvat kerkimist.

Aktsiaturgude immuunsus võlakirjade kerkivate tulususte valguses on mõnevõrra üllatuslik. Mullu septembris-oktoobris, kui USA riigivõlakirjade tulusused rühkisid viimse 16 aasta kõrgeimale tasemele, kaasnes ka tugev müügisurve aktsiaturgudel. Praegune aktsiate tõusuhoo püsimine viitab investorite jätkuvale optimismile USA majanduskasvu suhtes. Baasstsenaariumina nähakse endiselt nö pehmet maandumist, mis tähendab seda, et USA majandus väldib langusesse minekut. Kasv küll aeglustub, kuid püsib ning sellega seoses jätkub ka inflatsiooni alanemine.

Kas maandume või lendame edasi?

USA majandusnäitajad on viimasel ajal siiski liialt tugevad ning viitavad pigem mittemaandumise või „õhuspüsimise“ stsenaariumile. See tähendaks kiire kasvu jätkumist, millega paraku kaasneb ka märksa tugevam inflatsioonisurve püsimine. See omakorda teeks FED-ile veelgi rohkem peavalu ning seni vihjatud võimalikud kolm intressikärbet sel aastal satuksid vägagi suure kahtluse alla. Aktsiaturgude praegusele tõusuhoole oleks see aga omakorda juba tõsisem väljakutse.

Seega on just USA inflatsioon ja muud makronäitajad (tööturg, palgakasv jm) lähikuudel väga olulise mõjuga aktsiaturgude meeleolude kujunemisel. Kokkuvõttes võib öelda, et aktsiate ostupidu vajab jätkumiseks positiivsete narratiivide püsimist. Neli kuud väldanud aktsiaralli on selgelt toonud päevakorda ulatuslikuma korrektsiooni vajaduse. Samas on pullituru takerdumisest seni veel vara rääkida, kuni pole selgeid märke peamiste pärituulte (rahapoliitika leevendamine, makrokeskkonna positiivne väljavaade, AI investeeringute toel jätkuv tehnoloogiasektori juhtroll) vaibumisest.