Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00%.

Keskpank märgib teates, et inflatsioon on pärast jaanuaris toimunud EKP nõukogu istungit veelgi aeglustunud. EKP ekspertide värskeimas ettevaates on inflatsiooniprognoosi eeskätt 2024. aastaks allapoole korrigeeritud, mis kajastab valdavalt energiahindade väiksemat mõju.

Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioonimäär olema 2024. aastal 2,3% (varasem prognoos 2,7%), 2025. aastal 2,0% (varem 2,1%) ja 2026. aastal 1,9% (varem samuti 1,9%). Inflatsiooniettevaadet ilma toiduainete ja energia komponendita on samuti allapoole korrigeeritud ning selle kohaselt peaks keskmine inflatsioon olema 2024. aastal 2,6% (varem 2,7%), 2025. aastal 2,1% (varem 2,3%) ja 2026. aastal 2,0% (varem 2,1%).

Ehkki enamik alusinflatsiooni näitajaid on veelgi alanenud, püsib euroalasisene hinnasurve osaliselt palkade jõulise kasvu tõttu tugev. Rahastamistingimused on piiravad ning varasemad baasintressimääratõusud pärsivad jätkuvalt nõudlust, aidates inflatsiooni pidurdada.

EKP ekspertide 2024. aasta kasvuprognoosi on korrigeeritud 0,6% peale (varem 0,8%), kuna majandusaktiivsus peaks jääma lähiajal vaoshoituks. Seejärel peaks majandustegevus ekspertide hinnangul elavnema ning kasvama 2025. aastal 1,5% (varasem ootus sama) ja 2026. aastal 1,6% (varasem ootus 1,5%), kusjuures esialgu toetab seda tarbimine ja edaspidi ka investeeringud.

EKP nõukogu märgib, et nad on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad hoitakse piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Plaanis vähendada võlakirjaportfelli mahtu

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Nõukogu kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPPi) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.

EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Pressiteate järel nõrgenes euro õrnalt USA dollari suhtes (0,1%). Finantsturu prognoosi kohaselt kavatseb keskpank sel aastal langetada intresse kolm korda 0,25%: juunis, septembris ja detsembris.

Kui Euroopa börsiindeks STOXX 600 oli juba enne teadet täna umbes 0,5% tõusus, siis pärast seda on indeks tõusnud veel poole protsendi võrra.