Lindströmi ärimudel on jätkusuutlik juba oma olemuselt – ettevõte hoolitseb selle eest, et niidist saaks tekstiil ja tekstiilist jälle niit võimalikult vähese keskkonnamõjuga. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik tegutsemine on üks meie põhilubadusi klientidele, ent see ei toimiks, kui sama mõtteviisi ei kannaks ka meie töötajad,“ selgitab Vihul. Tema sõnul kaldutakse jätkusuutlikkust sageli seostama üksnes keskkonnahoiuga, kuid see hõlmab endas palju enamat – alates hoolimiskultuurist töötajate ja klientide suunal ning lõpetades ohutute ja tõhusate protsesside, usaldusväärsete partnerite valiku ning mõistagi tekstiilide säästliku tootmise, haldamise ja taaskasutusega.

Tervikpildi arvestamine võimaldabki Lindströmil pakkuda suurepärast kliendikogemust – see on ettevõtte selge fookus. Vihuli sõnul on töötaja enesetundel ja kliendirahulolul otsene seos. „Meil on olnud perioode, mil töötajad on muudatuste tõttu segaduses ning kohe on kasvanud kliendikaebuste arv. Seos on otsene ja ilmne – töötaja, kes pole õnnelik, hakkab töösse hooletumalt suhtuma,“ toob personalijuht välja. Ta märgib, et niisuguseid olukordi ei saa kiiresti muutuvas keskkonnas alati küll ära hoida, kuid tähtis on need võnked ja töötajate meeleolud ära tabada ning suund õigeks seada. „Juht peab olema tõeliselt näoga inimeste poole. Teeme ka töötaja rahulolu-uuringuid kaks korda aastas ning jälgime olukorda, et saaks töötajate vajadustega arvestada ja võimalikult kiiresti kurssi korrigeerida,“ lisab Vihul.

Töötaja tahab teada, mis väärtust ta loob

Lindströmi personalijuhi sõnul on praegusel perioodil inimestel rohkem väljakutseid igapäevase toimetuleku ja stressiga ning tööandja puhul väärtustatakse varasemast enam kindlat töösuhet, tähelepanu pööramist füüsilisele ja vaimsele tervisele ning ettevõtte stabiilsust. „See, et kindlal päeval laekub alati palk, et tööandja on orienteeritud pikaajalisele töösuhtele ja et tööle on hea tulla – kõik see mõjutab töötaja enesetunnet ja on osa jätkusuutlikkusest,“ ütleb Vihul.

Krista Vihul

Ta rõhutab, et töötajatele on väga tähtis töö mõtestamine. „Ka tekstiilihooldajaid huvitab väga, kuhu läheb jakk, mida ta on pesnud või õmmelnud ning kas klient on teenusega rahul. Jagame töötajatele infot sellest, kuidas loome väärtust nii klientidele kui ka keskkonnale, et iga töötaja tunnetaks, miks ta seda tööd teeb,“ selgitab Vihul. „Näha laiemat pilti, millest sinu töölõik moodustab tulemust mõjutava ja väga vajaliku osa, on ülioluline töö mõtestatuse ja väärtuse tajumiseks,“ lisab naine.

Lindströmi regulaarsetel kõikidele töötajatele mõeldud koosolekutel jagatakse alati kliendilugusid, puhkenurkades olevatel ekraanidel kuvatakse klientide tagasisidet ja kliente kutsutakse ka enda juurde külla - ringkäigule. „Klient on meie jaoks a ja o. Ka juhtkonna liikmed, kes igapäevaselt kliendiga ei suhtle, teevad seda teadlikult mõne kuu tagant. Küsime neilt alati, et kuidas läheb, vahetame ideid ja jagame mõtteid – nii oskame paremini kliendi vajadustest aimu saada ja plaane sättida. Kogu meie tegevus, tegutsemispõhimõtted ja eri ametikohtade panus saab kliendikogemuses lõpuks kokku - eri funktsioonid on niivõrd läbi põimunud,“ toob Vihul välja ühise meeskonnana tegutsemise tähtsuse.

Säästlik mõtteviis Lindströmi DNA-s

Keskkonnasõbralikkus on kaalukas osa Lindströmi väärtusmaailmast ja väljendub töötaja tasandil igal sammul. „Kokkupuude sellega algab juba värbamisest  – kandideerides näeb inimene meie väärtusi, põhimõtteid ja saab kaaluda, kas ta nendega haakub. Jätkusuutlikkuse teemasid käsitleme värbamisvestlustel ja hiljem saavad need juba töötaja igapäevaelu osaks,“ selgitab Vihul ja toob näite, et regulaarsetel koosolekutel ilmestatakse keskkonnakasusid konkreetsete numbrite ja lugudega.

Ta lisab, et osa säästvast tegutsemisest on ka tõhus ressursikasutus – töötajad on kursis, kuidas seadmete uuendamisega säästetakse vett ja energiat, kuidas ettevõtte autopark rohelisemaks muutub ning kuidas protsesside digitaliseerimine kulusid kokku hoiab. Vihuli sõnul muudab säästlikkusele suunatud innovatsioon sageli ka töötajate tööprotsessid lihtsamaks ja mugavamaks. „Viis aastat tagasi, kui rõivas tuli kliendi juurest, tuli teha märkmeid paberile ja vajutada käsitsi õigeid nuppe, et tööriie liinil õigele „hooldusrajale“ liiguks. Nüüd on riided varustatud kiipidega, kogu protsess on digitaalne ja automatiseeritud ning töötajad märkavad vahet töö efektiivsuses ja sujuvuses,“ selgitab personalijuht.

Lindströmi töötaja

Ka töötaja tervis on osa jätkusuutlikkusest

Hooliva töökeskkonna loomisel on tähelepanu pööramine tervisele saanud üha olulisemaks. Kui hiljutistel aastatel on toetatud sportlikke tegevusi pigem töökohast väljaspool, siis tänavu võttis Lindström tekstiilihooldajate puhul fookusesse töökohaergonoomika.

Vihuli sõnul vaadati üle, kuidas tekstiilihooldajad saavad oma puhkepause maksimaalselt energia kogumiseks ära kasutada, et taastada kehalist ja vaimset võimekust. Töötajatele pakutakse tasuta massaažitoole, sisustatud puhkenurki nii siseruumides kui õues ning viiakse läbi ergonoomikakoolitusi. „Näitame, miks on oluline standardliigutusi vältida ja vaheldada töölõike - et keha saaks koormust erinevalt. Samuti näitame, kuidas liigutusi efektiivsemalt teha – kõik see on füüsilise töö puhul väga oluline,“ räägib Vihul. Kontoritöötajatel vahetati senised töölauad ergonoomiliste vastu ning plaanis on kaasata ka spetsialiste võimlemisharjutuste jaoks, et istuva töö vahepeal inimesi liikumisele innustada.

Personalijuhi sõnul jätkatakse kindlasti vaimset tervist soodustavate tegevustega ka edaspidi ja ettevõte on uhke vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgise üle.

„Tuleb kuulata töötajaid, et keskenduda asjadele, mida nad päriselt väärtustavad – teeme hüvede paketis suuremaid või väiksemaid muudatusi üsna sageli. Üldine rohepöörde jutt mõjub töötajatele loosunglikult ja jääb kaugeks. Jätkusuutlikkus peab oma erinevates aspektides väljenduma nii, et töötajad seda päriselt tunnetaksid,“ sõnab Krista Vihul.

 

Jaga
Kommentaarid