Ukraina sõda on kestnud juba kaks aastat. Lääneriigid on kehtestanud mitmeid sanktsioone, kuid need ei näi Venemaad kõigutavat. Siiski näitavad viimased andmed, et üha rohkem Vene ettevõtteid sipleb raskustes.

Venemaa ärileht Kommersant teatas eile, et pankrotti läinud ettevõtete arv on 2024. aasta esimese kahe kuuga hüppeliselt tõusnud. Jaanuaris kuulutas pankroti välja 571 ettevõtet, mis on 57 protsenti kui aasta tagasi, mil tegevuse lõpetas 364 firmat.

Veebruaris olid numbrid veelgi suuremad. Pankrotist teatas 771 ettevõtet ehk 60 protsenti rohkem kui aasta tagasi (2023. aasta veebruaris 478 ettevõtet).

Sanktsioonid mõjuvad

Vladimir Putin on viimastel aastatel välja kuulutanud kaks moratooriumi – esimese 2020. aastal alanud koroonapandeemia ajal ja teise pärast Ukraina sõja algust. Need on tänaseks aga aegunud, nii et ettevõtetel polegi tihti muud valikut kui pankrot välja kuulutada.

Poola finantstehnoloogiaettevõtte Conotoxia turuanalüütik Bartosz Sawicki sõnas, et Vene ettevõtete suurimad raskus on seotud just sanktsioonidega. „Kuigi nad teevad kõik endast oleneva, et sanktsioonidest kõrvale hiilida, on rahvusvaheline kaubandus nende jaoks suur probleem,“ kirjeldas ta. Hästi läheb vaid militaarettevõtetel, kes toodavad näiteks relvi.

Samal ajal on Putin enne märtsi keskel toimuvaid presidendivalimisi lubanud, et elu muutub paremaks. Üks tema plaane on muuta maksusüsteemi, nii et inimestele jääks rohkem raha kätte. Seetõttu on tal kavas ettevõtetele makse juurde kehtestada, pannes nad veelgi suurema surve alla.