Nokk kinni, saba lahti. Paberkott kilekoti asemel ei ole sugugi hea variant ja tarbijad juba tunnetavad seda

Läti Delfi kirjutab, et lõunanaabrite jaekettides on oluliselt vähenenud kilekottide ostmine, kuid asemele on roninud uus probleem – paberkotid. Mida näevad Eestis tegutsevad ketid ja kuidas käituvad tarbijad?

Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist toob esmalt esile, et neile endale meeldib öelda, et parim ostukott on see, mis inimesel juba kodus olemas on. Ka tema sõnul peetakse paberkotti veel siiani kilekotist keskkonnasäästlikumaks variandiks, aga selle tootmine ja transport nõuab rohkem ressurssi. Lisaks muutub see Eesti kliimas niiskuse tõttu tihti hapraks.

„Nii võib öelda, et üks on loodusele suuremaks koormaks enne ning teine pärast kasutamist, kui see peaks loodusesse sattuma. Õnneks on mõlemale alternatiiv ka korduskasutatavate kottide näol, olgu tegemist riidest või plastist ostukotiga,“ räägib Rist.

Coopi statistikast tuleb välja huvitav muster, et kui nad 2021. aastal erisuguse kujunduse ja suurusega ostukotid müügile tõid ning need kauplustes rohkem esile tõstsid, osteti neid rohkelt. 2022. aastal vähenes seetõttu kilekottide ja mullu ka paberkottide müük.

„Sellest võime järeldada, et kliendid on pärast korduskasutatava ostukoti soetamist hakanud vähem ostma kile- ja paberkotte ning see trend on süvenev. Usun, et selle taga on inimeste teadlikkuse kasv, millele oleme püüdnud aeg-ajalt ka ise kaasa aidata, pöörates klientide tähelepanu ostukoti valikul nii kauplustes, kaupluste siseraadios, sotsiaalmeedias kui ka erinevates klientidele suunatud trükistes.“

Rist lisab, et neil on plaanis tuua müügile veelgi soodsamaid korduskasutatavaid ostukotte ning järk-järgult teha õhukesed kilekotid kauplustes tasuliseks, et motiveerida kliente ka puu- ja köögiviljade pakendamisel eelistama korduskasutust.

Selver ja uue süsteemi test

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela näeb, et nii kile- kui ka paberkottide müük Selveris tasapisi väheneb. Samal ajal on suurenenud riidest kottide müük. Koguse poolest eelistatakse endiselt kilest varianti.

Paberkottide üks asendusi on just riidest korduskasutatavad kotid, mille müük on Selveri kauplustes kasvanud ligi 10%. Lisaks saavad nende kliendid e-Selverist ostes soovi korral lasta tooted komplekteerida korduskasutatavatesse kartongkastidesse (näiteks banaanikastidesse) või Bauni pandisüsteemil põhinevasse ringluskotti.

„Taaskasutatavaid poekotte saab peagi pilootprojekti raames rentida ka Järve Selverist,“ märgib Järvela.

Kile- ja paberkotti saab ka nutikalt kasutada

Maxima Eesti avalike suhete juht Ingrid Piirsalu nendib, et kotivalikus on suur roll sellel, kui keskkonnateadlik klient on. Temagi sõnul on parim variant see, kui tarbija kannab kaasas korduskasutatavat kotti.

2022. ja 2023. aasta müügi võrdluses on paberkottide osakaal suurenenud. Kui 2022. aastal oli see 4,3%, siis mullu juba 12,6%.

Prisma Peremarketi asepresident Juri Ljaskin räägib esmalt teistsugusest võrdlusest: 2023. aastal müüdi Prismades kilekotte pabervariantidest kolm korda rohkem. Tänavu on suhtarv jäänud samaks.

Ljaskin toob esile, et Eestis on korraldatud korduskasutatavate poekottide pandipakendisüsteemi katseprojekt, milles Prisma veel osaline ei ole, aga nad on huvitatud.

„Üldises plaanis on probleemne see, mis juhtub ostukottidega pärast seda, kui neid on juba kasutatud. Prismas on müügil paber- ja kilekotid, korduskasutatavad poekotid ja juurviljavõrgud ning pakume tasuta biolagunevaid kotte puu- ja juurviljadele. Kui osta kilekott, kasutada seda ostude pakkimiseks ning hiljem muude pakendite sorteerimiseks ja ümbertöötlemisse saatmiseks, ei ole selle keskkonnamõju nii suur,“ lausub ta.

Sama lugu on tema sõnul ka paberkotiga. Kui kasutada seda kodus oleva paberi ja papi äraandmiseks, siis on sel samamoodi väiksem mõju keskkonnale. Kogu ahel on oluline.

„Korduskasutatavaid kotte tuleb keskkonnamõju vähendamiseks oluliselt rohkem kordi kasutada. Võttes biolaguneva koti puu- ja juurviljade jaoks, tuleks seda kasutada biojäätmete äraviskamiseks. Vältida tuleks toidu ostmist ühe korra kasutatavates kilekottides ning seejärel nende tavaprügi sekka viskamist,“ õpetab Juri Ljaskin.

Lidli avalike suhete spetsialist Kaspar Kütt lisab, et nende ostukotid on valmistatud 60–80% ulatuses taaskasutatud materjalidest. Nad soovitavad oma klientidel poekotte alati taaskasutada ning tulla poodi oma kotiga.