Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 2013. aastal ja see näeb ette, et ametiasutustes on tööl kaht sorti ametnikud: ühed, kes on ametis avaliku teenistuse seaduse alusel, ja teised, kes töötavad töölepinguseaduse alusel.

Rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirja kohaselt tekitab see probleeme, sest samas ametiasutuses tööl olevaid ametnikke ja töötajaid koheldakse erinevalt. Seetõttu tahab ministeerium seadust muuta, nii et reeglid oleksid kõigile ühesugused.

Muudatus puudutab ka ametnike palku. Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2023-2027 näeb ette, et avalikus sektoris kehtestataks 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Gerli Heinmaa ütles ERR-ile, et see ei tähenda ametnike palkade indekseerimist.

Praeguse seaduse kohaselt on muutuvpalgal piirid: ühe aasta jooksul võib lisaülesannete täitmise eest või preemiana maksta juurde kuni viiendiku aastasest põhipalgast, eelnõu tõstab selle summa aga 30 protsendini.

„Viimaste aastate kriisid on näidanud, et ametiasutused vajavad eriolukordadele vastupidavaks ja tõhusaks reageerimiseks mõnevõrra suuremat vabadust,“ sedastab eelnõu seletuskiri.

Ka asutuste palgaandmed muutuvad avalikumaks: kui seni on iga aasta 1. mail avalikustatud ametnike palgaandmed, kuid töötajate palga teadasaamine on eeldanud teabenõude esitamist, siis eelnõu kohaselt muutuksid kõigi palgad avalikuks.

„Kuna avalikustamise nõue hõlmab vaid ametnikke ja jätab fookusest välja üha suureneva töötajaskonna, on läbipaistvuse tagamiseks oluline avalikustamise nõudeid ühtlustada ning võrreldavamaks muuta,“ põhjendatakse eelnõus.