Ekspert: kinnisvaraturul on näha lootustandvaid märke. Aasta algas paremini kui prognoositi

Inimeste ostuhuvi ja arvatav euribori tulevane langus päästsid kinnisvaraturu eelmise aasta lõpus ennustatud süsimustast stsenaariumist. Kuigi Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul suurt kinnisvara soetamise kasvu oodata ei ole, peaks teine poolaasta siiski tehinguterohkem tulema.

„Kinnisvaramaaklerite jaoks on aasta alanud pigem positiivselt, sest oodati suuremat langust kui aasta algus seni toonud on,“ sõnas Rebane.

„Kinnisvara ostuhuvilised on juba pikemat aega olnud äraootaval seisukohal ning on näha märke, et otsuste edasilükkamisest ollakse väsinud. Samuti on inimestele kohale jõudnud, et euribor on tänaseks saavutanud oma tipu ning järjest rohkem räägitakse ka juba selle langusest,“ seletas ta olukorda.

Eesti majandusele ennustati kordades hullemat olukorda, kuid suured plahvatused on jäänud tulemata ning see süstib inimestesse veidi rohkem kindlust suuremaid otsuseid vastu võtta. „Kuigi töötus on küll kasvanud, on see toimunud väga aeglaselt ning aeglustunud on ka hinnakasv. Samuti on palgad jätkuvalt tõusutrendis, kuigi seda väiksemas tempos,“ rääkis Rebane. Eksperdi sõnul saavad inimesed hetkel oma eluga ilusti hakkama ning see kasvatab ka suuremat huvi uue kinnisvara järele.

Siiski ei tähenda positiivsed trendid kohest suurt tehingute kasvu. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht ennustab, et esimene poolaasta võiks endaga kinnisvaraturule kaasa tuua stabiilsed müüginumbrid ning tagasihoidlik tehingute arvu kasv võiks toimuda just aasta teises pooles.

„Tehingute arv võib kasvada kui Euroopa keskpank otsustab teha loodetud sammu ehk langetataks intressimäära. Paraku arvan, et euribori alandamine ei liigu nii optimistlikus languses, kui praegu turgudel ennustatakse – pigem järgitakse USAle iseloomulikku poliitikat ning hoitakse intressimäära pikemalt kõrgemal tasemel,“ lisas ta.

Samuti on majandusolukord mõjutanud korterite ehitusviisi uusarendustes ehk kui varem otsiti uusarendustest suuremaid kortereid, siis tänaseks on näiteks kahetoalised korterid keskmiselt taas 45-, mitte 55-ruutmeetrised.

„Järelturul müüdavate korterite hind on tänaseks suuresti stabiliseerunud ning suuri muutusi ei saa prognoosida ka uusarenduste vaates. Siiski on järsult vähenenud inimeste hulk, kes saavad omale uusi kortereid lubada ning see on omakorda mõjutanud arendajate otsuseid,“ selgitas Rebane.