Uusküla: ekspordi tugev langus näitab, et meil on väga väike võimalus teenida tulu

Eesti kaubavahetuse madalseis läheb kokku majanduslanguse numbritega. Suur osa Eesti impordist läheb tarbimisse ja teine osa on sisend ekspordiks. Mõlemad on kiratsemas.

Kaupade tarbimine on eelmise aasta jooksul langemas ning ei ole ka selle aasta alguses kasvamas. Eurodes kaubavahetust mõttes imporditi jaanuaris vähem kaupu kui seda on tehtud eelneva kolme aasta jooksul. Kui aga võtta arvesse vahepeal toimunud hinnatõusu, siis on tase võrreldav isegi 2017. aasta kaubavahetusega.

Praegune impordi langus on seotud peaasjalikult Eesti tarbimise langusega. Enamik Eesti tarbimisest on imporditud ning kui langeb elanike ostujõud, siis langeb ka import. See on antud ajal loomulik olukord sest tulevikuperspektiiv on tarbijatel pigem nõrk ja kiiret taastumist oodata ei ole, mistõttu pole raha kulutada või pole julgust raha rohkem kulutada.

Kaupade eksport Rootsi langes märkimisväärselt

Jaanuarikuine ekspordi madal tase, mis on vaid veidi kõrgem detsembrikuisest näitab meie väikest võimet teenida tulu. Eesti päritolu kaupade eksport on langenud kahe aasta jooksul nii Rootsi, Soome kui Saksamaale. Võrreldes 2022. aasta esimese poolega on Eesti päritolu kaupade eksport Rootsi langenud 25,8 protsenti, Saksamaal 18,4 protsenti ja Soome 11,7 protsenti.

Kaupade eksport Rootsi langes isegi jaanuaris. Rootsi sisuliselt ei ole võimalik müüa vähem tehasemaju, ehituskonstruktsioone ja kinnisvaraga seotud kaupu kui seda on tehtud eelneva aasta jooksul. Samas ei ole veel ekspordi andmetes näha languse peatumist.

Ekspordi languses on märkimisväärselt rolli mänginud ka Soome ja Saksamaale saadetavate Eesti kaupade kogused. Soomes jätkub ehitussektori madalseis. Keeruline olukord jätkub Saksamaal nii autosid tootvates ettevõtetes, kui ka paljudes Hiina investeerimiskaupu eksportivates ettevõtetes. Detsembri madalseisust tõi jaanuar siiski väikest leevandust kaubaveo taastumisega.

Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot ning see on väiksem kui on olnud viimase kahe aasta jooksul. Kui tarbimise vaatest on tegemist positiivse arenguga, sest vähem raha läheb Eestist välja, siis aasta jooksul võiks oodata impordi suurenemist just investeerimiskaupade sisseveo kasvuga sest see on peamine viis meie tootmispotentsiaali kasvatada.