Rahastust otsivad ettevõtted pöörduvad ärilaenude saamiseks aina enam Soome poole

Intressimäärade tõus ja inflatsioonisurve on pannud Eesti ettevõtteid otsima kohalike pankade antud laenude asemel alternatiivseid rahastusallikaid. Üha enam Eesti ettevõtteid kaalub laenu võtmist Soome pankadest ja krediidiasutustest, kuna nende pakutavad intressimäärad on Eestiga võrreldes madalamad ning laenuvõtmise tingimused soodsamad.

2023. aasta detsembris oli Eesti ärilaenude keskmine intressimäär 6,94%, mis oli Euroopa Liidu eurotsooni kõrgeim näitaja – Soomes pakutavate ärilaenude keskmine intressimäär oli samal ajal enam kui poolteist protsenti madalam, 5,25%. Nõnda suur erinevus intressimäärade vahel on pannud Eestis tegutsevad ettevõtted eelistama laenude võtmiseks Soome laenupakkujaid.

Madalad intressimäärad panevad Eesti ettevõtteid eelistama Soomes välja antud laene

2020. aastatel on märgata tendentsi, kus Balti ettevõtted pöörduvad ärilaenude saamiseks üha enam Soome poole. Üks oluline põhjus on Soome majanduslik stabiilsus ja soodsad laenutingimused. Näiteks on Soome ärilaenude intressimäärad võrreldes Balti riikidega suhteliselt madalad, mis muudab Soome ärilaenud atraktiivseks rahastusvõimaluseks ettevõtetele, kes vajavad rahasüsti oma tegevuse laiendamiseks või uute projektide käivitamiseks. Euroopa Keskpanga avaldatud andmed euroala intressimäärade kohta 2024. aastal näitavad selgelt, et Balti riikidega võrreldes on Soomest laenu võtmine ettevõtete jaoks kindlates kategooriates parim valik.

Jaanuaris 2024 olid intressimäärad kuni veerand miljoni euro suurustele ärilaenudele Eestis 6,5%, Lätis suisa 8,2% ja Soomes 6,0% ning selles laenusuuruse järgus pakub madalaimat intressi Leedu 4,4 protsendiga. Nende numbrite baasil võib väita, et väikelaenude ja alles alustavate mikroettevõtete jaoks pakuvad parimaid tingimusi Soome ja Leedu, kuid Soome saab laenutaotlejate poolt plusspunkte tänu laenutaotluse protsessi lihtsusele.

Enam kui ühe miljoni euro suuruse kolmekuulise fikseeritud intressiga laenu saab kõige suurema laenukuluga Lätis (7,0%), kulukuse määraga järgneb Leedu (6,0%), vaid paari komakoha võrra madalama intressiga leiab nii Soome (5,8%) kui ka Eesti (5,6%). Kuna seda tüüpi ärilaenud ei ole ettevõtete rahastusmeetodina levinud, ei saa nende numbrite põhjal ka olulisi järeldusi teha. Siiski jääb silma, et Eesti ja Soome on siin lõunanaabritega võrreldes tunduvalt soodsamas seisus.

Paremini saab põhjusest, miks Eesti ettevõtted Soome poole pöörduvad, aru siis, kui vaadata intressimäärasid kuni aastapikkustele fikseeritud intressiga ärilaenudele – Eesti, Läti ja Leedu kroonivad edetabeli tipus oma 7,0%, 6,6% ja 6,9% suuruste määradega, kui Soomes on keskmiseks intressimääraks vaid 5,1%. 

Intressimäärad pole ainus kaalukaussi kõigutav aspekt

Euroopas valitsev kõrge inflatsioonitase ja sellest tulenevalt kõrged intressimäärad tõstavad laenukulusid ning vähendavad ettevõtete laienemis- ja investeerimisvõimalusi. Ettevõtete madalad investeeringud laienemisesse ja innovatsiooni võivad pidurdada riigi majandusaktiivsust ning viia ettevõtete konservatiivsema investeerimisstrateegiani, kuna fookusesse võetakse kulude kokkuhoid ja finantsstabiilsus. 

Kuigi intressimääradel on oluline roll ettevõtete rahastamises ja majandustegevuse kujundamises – need mõjutavad otseselt laenude kättesaadavust ja sellest tulenevalt ettevõtete investeerimisotsuseid –, ei ole see ainus oluline määraja, millega ettevõtted rahastusviisi valimisel arvestavad. Ärilaenude taotlejad peavad lisaks intressimääradele, mis mõjutavad laenude kogukulukust, oma rahastusmeetodi valikul oluliseks ka laenutaotluse töötlemise kiirust ning protsessi lihtsust. Siin tulevad taotlejatele abiks ärilaene võrdlevad teenused, mis aitavad rahastust otsival ettevõttel võrrelda pankade ja krediidiasutuste pakutavaid tingimusi ning leida enda ettevõtte alustamiseks või laiendamiseks sobiv lahendus. 

Milliseid laene ettevõtted kõige sagedamini vajavad?

Olenevalt ettevõtete suurusest, tegutsemisalast ja -ajast eelistavad ettevõtted kõige sagedamini kas tagatisega ärilaenu, tagatiseta ärilaenu või paindlikku krediidilahendust. Tagatisega ärilaenud on Eesti juba tegutsevate ettevõtete seas kõige populaarsem variant, kuna tagatisega laenud on laenuandja jaoks madalama riskimääraga ja tänu sellele ka madalama intressimäära ning laenu kogukulukusega – kuid alati jääb risk, et maksehäirete tekkimisel arestitakse tagatiseks olnud ettevõtte varad kuni maksete laekumiseni. Tagatisega ärilaenud võimaldavad laenata suuri summasid pikemaks ajaks. 

Tagatiseta ärilaenu eelistavad laitmatu krediiditausta ja stabiilse sissetulekuga ettevõtted. Kuna laenutaotluse tegemisel jääb ära ajamahukas tagatise väärtuse hindamine, saabub laenutaotluse otsus kiiremini ja laenusumma jõuab ettevõtte kontole tunduvalt lühema ajaga. Need laenud sobivad ettevõtetele, kes vajavad kiiret ja paindlikku finantseerimist, näiteks ettevõtte käibekapitali või hooajaliste kulude katet.

Viimane populaarne laenutüüp on paindlikud krediidilahendused – lühidalt öeldes krediitkaardid ja arvelduskrediit. Seda tüüpi laene saab kasutada ootamatute vajalike kulutuste tegemiseks, ilma vajaduseta konkreetset summat ette planeerida. Paindlikud krediidilahendused on kasulikud ettevõtetele, kellel on ebaregulaarne sissetulek või kes vajavad lühiajalist finantseerimist.

Ka eraisikud kaaluvad Soome laenupakkumisi

Pankade poolt väljastatava kodulaenu kõrval on krediidiettevõtete pakutud ehituslaen kasvamas järjest populaarsemaks laenuliigiks, mida võtavad välja nii ettevõtted oma laienemisplaanide realiseerimiseks kui ka eraisikud kinnisvara renoveerimiseks, ehitamiseks või remondiks. Ehituslaenu põhierinevused võrreldes kodulaenuga on selle lühem tagasimakseperiood, kõrgem intressimäär ning laenusumma väljamaksmine osamaksete kaupa vastavalt ehitusetappide kulgemisele.

Soome krediidiasutused pakuvad ehituslaenudele taaskord soodsamaid tingimusi kui Eesti asutused ning seda väga loogilistel põhjustel. Soome krediidiasutustel on suurem kapitalibaas ja efektiivsemad laenuprotsessid, mis võimaldab laenutaotlejatele pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu. Teise faktorina on Soome krediidiasutuste vahel suurem turukonkurents, mis survestab hindu allapoole. Eestis ja Soomes kehtivad laenudele ka erinevad regulatiivsed ja õiguslikud tingimused, mis võib mõjutada Eesti ning Soome krediidiasutuste võimekust ja valmisolekut pakkuda ehituslaenudele soodsamaid tingimusi.

Mida toob 2024. aasta laenuturule?

Tõenäoliselt jätkavad Soome krediidiasutuste pakutavad soodsamad laenutingimused ja madalamad intressimäärad Eesti ettevõtete ning eraisikute meelitamist ja see võib majanduslikus üldpildis viia Soomest võetud laenude osakaalu lähiaastatel veelgi suuremaks. See mõjutab omakorda Eesti krediidiasutuste laenutingimusi ja konkurentsivõimet võrreldes lahetaguste naabritega. Ettevõtete suurem huvi Soome ärilaenude vastu avaldab positiivset mõju Soome majandusele, tugevdades laenuturu aktiivsust ja toetades kohalike ettevõtete kasvu ning innovatsiooni. Ülemäärase sõltuvuse tekkimine Soome laenuturust võib aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi Eesti krediidiasutustele, kes kaotavad kliente Soome konkurentidele. 

Tegemist on yrityslaina.com-i finantsteenuse reklaamiga. Tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga.