Suudeti kokkuleppele jõuda: EL nõukogu kiitis heaks platvormitöö direktiivi

Eile kiitsid ministrid Brüsselis Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus heaks platvormitöö direktiivi. Eesti toetas kokkuleppe heakskiitmist. Direktiivi eesmärk on parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises.

Seni hääletustes erapooletuks jäänud Eesti toetas eile poliitilise kokkuleppe heakskiitmist. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul kiideti küll direktiivi tekst kompromissi eesmärgil heaks, kuid mõned kitsaskohad säilisid.

„Platvormitööd puudutavate reeglite osas on olnud keerulised läbirääkimised ning tänan eesistujariike erinevate seisukohtade kaasamise ja saavutatud kokkuleppe eest. Meie kohus on tagada Euroopas üha kasvavale hulgale platvormitöötajatele selged ja väärikad töötingimused. Teisalt ei tohiks me seda teha uuendusliku majandussektori jätkusuutliku arengu arvelt. Platvormidest on saanud innovatsiooni ja tööhõive kasvu mootor ning on oluline, et ebaselge õigusruum ei takistaks neil arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme ega piiraks liigselt tehisintellekti kasutamist automatiseeritud otsuste tegemisel,“ tõi Riisalo esile.

Eestis kasvab platvormitöö tegijate arv jõudsalt

Ministri sõnul on töösuhte õiguslik eeldus keerukas menetlusvahend, mis peaks olema õiguslikult usaldusväärne, selge ja lihtsalt rakendatav. Seetõttu peaks ka selle rakendamine olema selge ja arvestama erinevate töömudelitega. „Kokkulepitud tekstis jõudsime reguleerimise ja õigusselguse mõttes tasakaalu piirile ja kompromissi valguses toetasime kokkulepet. Usume ja loodame, et seda rakendatakse töötegijate ja platvormide parimates huvides,“ lisas Riisalo.

Eestis on platvormitöö tegijaid küllaltki palju ja nende arv kasvab. Platvormitöö tegija võib õiguslikult olla käsitletav kas töötaja või iseseisva teenuseosutajana. Kui Eestis on platvormitöö tegijad teinud seni tööd teenuseosutajatena, siis platvormitöö direktiivi eesmärk on platvormitöö tingimusi reguleerida, sh tuua selgemalt esile, millal eeldatakse, et platvormitöö tegijaga on sõlmitud tööleping, mis annab talle samad sotsiaalsed tagatised nagu töötajale.

Platvormitöö direktiivi kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama töösuhte õigusliku eelduse. See tähendab, et teatud tingimuse esinemisel saab õiguslikult eeldada, et platvormi ja töötegija vahel on tööleping. Eile heaks kiidetud direktiivi tekst ei sisalda ettekirjutatud kriteeriume õigusliku eelduse täitmiseks, vaid üksnes kohustab riiki töölepingu õiguslikku eeldust kehtestama ja jätab selle täpsema sisu riigi otsustada. Lisaks reguleerib direktiiv algoritmilise juhtimise läbipaistvust.

Euroopa Parlament peab plaani heaks kiitma

„Eile saavutatud kokkulepe tähendab, et liikmesriigid panevad paika õigusliku eelduse, mille täitmise korral saab eeldada, et platvormi ja töötegija vahel on tööleping. Eesti töölepingu seaduses kehtib juba täna töölepingu õiguslik eeldus, mille kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata tasu eest, siis eeldatakse nendevahelist töölepingut. Töölepinguline suhe tagab inimesele miinimumtöötasu, piisava puhkeaja, kaitse lepingu ülesütlemise eest, tasustatud haiguspäevad ja tervisekontrolli,“ selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

Õiguslik eeldus ei tähenda, et platvormide kaudu tööd tegevaid tegelikke teenuseosutajaid hakatakse ümber liigitama töölepingulisteks töötajateks. „Samuti tuleb platvormidel edaspidi suurendada platvormitöö algoritmilise juhtimise õiglust ja läbipaistvust, näiteks on platvormitöö tegijal õigus teada, kuidas algoritm toimib ja küsida automaatsete otsuste kohta selgitusi,“ lisas Saar.

Järgmise sammuna peab veel Euroopa Parlament formaalselt kokkuleppe heaks kiitma. Pärast direktiivi jõustumist tuleb liikmesriikidel võtta direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle kahe aasta jooksul ja sh määrata kindlaks ka töölepingu õigusliku eelduse täitmise tingimused.