Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 20 miljoni euro maksutulu

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu ütles, et veidi enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilastest töötasid õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva. „Sealjuures enamik neist töötas õppeaasta jooksul kauem kui kuus kuud,“ lisas ta.

Analüüsis arvutati välja ka välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol. Eelmisel õppeaastal panustasid välisüliõpilased ja -vilistlased Eesti majandusse kokku 23,5 miljonit eurot. Välisüliõpilased tasusid sotsiaalmaksu 11 miljonit eurot ja tulumaksu 5,6 miljonit eurot. Oma õpingud 2021/22. õppeaastal lõpetanud ja seejärel Eestisse töötama jäänud vilistlaste tööjõumaksude kogusumma oli 6,9 miljonit eurot.

Suurema tõenäosusega töötavad välisüliõpilased õpingute kõrvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) või tehnika, tootmise ja ehituse ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas. Näiteks IKT välisüliõpilastest 70% töötas 2022/23. õppeaastal õpingute kõrvalt.

Võrreldes varasemate aastatega töötavad välisüliõpilased järjest rohkem haridusasutustes, eelkõige ülikoolides. Teeninduses töötamine on aasta-aastalt vähenenud.

Haridus- ja noorteameti programmi „Study in Estonia“ juht Eero Loonurm näeb, et Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on viimase kümne aastaga silmnähtavalt arenenud ning on tänu välisüliõpilaste õpetamisele aidanud maailma viia sõnumi Eesti kvaliteetsest kõrgharidusest.

„Meie kõrgkoolid teevad välistudengite õpetamisel tänuväärset ja kvaliteetset tööd, mille vilju näeb ka meie tööturg. Lisaks Eesti tööturul osalemisele maksavad välisüliõpilased Eestis ka õppemaksu, tarbivad kohalikke teenuseid ja tooteid ning kutsuvad Eestisse turistina külastama ka oma pere ja lähedased. Esialgse hinnangu põhjal kaalub välisüliõpilaste poolt loodav majanduslik mõju vähemalt kahekordselt üles nende õpetamiseks vajalikud Eesti riigi poolsed investeeringud,“ lisas Loonurm.