„Riik ei saa ettevõtjale luua toodet. Aga mida me saame teha, on tugi, et ettevõtja saaks head toodet arendada ja viia seda uutele turgudele. Majanduspoliitikas on vaja samasugust üksmeelt nagu on Eesti kaitsepoliitikas, kus võidakse vaielda protsentide üle, kuid suund ja arusaam on ühine. Majanduspoliitika vajab ühist sihti. Homme esitletavas majanduse elavdamise kavaga see soov meil ka on, et ehitaksime Eesti majandust edasi nii nagu see on meile seni edu toonud – tihedas avaliku ja erasektori koostöös,“ sõnas Riisalo.

Minister tõi välja, et majandusplaanis tähtsustatakse targa ja kõrget lisandväärtust loova tööstuse arendamist. Selleks on tööstusel vaja aga senisest enam insenere ja kvalifitseeritud tööjõudu ning teadust ja arendustegevust, et jõuda allhankest suurema lisandväärtusega toodeteni. „Aga samuti ka kindlust, et meil on rohkem rohelist ja soodsat energiat ning ressursse, mida väärindada. Efektiivsust ehk protsesside digitaliseerimist ja võrku ühendatud seadmete küberturvalisust ning uute uste avamist välisturgudel,“ lisas Riisalo.

Tööstussektor on oluline tööandja ka keskustest väljaspool ning sel on tugev mõju Eesti sotsiaalmajanduslikele oludele, olles lisaks töökohtade loomisele ka väärtuslik kogukondade arendaja.

Töötlevas tööstuses tegutses 2022. aastal 9 435 ettevõtet, mille müük läks 61 protsendi ulatuses ekspordiks, mis moodustas pea 12 miljonit eurot. Ettevõtete müügitulu langes perioodil 2023 lühiajastatistika põhjal -5,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, tööjõu tootlikkus oli 33 tuhat eurot.