Jarek Kurnitski: missuguses korterelamus on kõige väiksemad kulud?

Olude sunnil olen põhjalikult tutvunud Tallinna kesklinna korterituruga. Tegevust ilmestasid ja valikut aeglustasid tugevad professionaalse kretinismi ilmingud, aga lõpptulemusena on korter vana käibemaksuga käes ja hulganisti vahetut kogemust kauba peale.

Korterelamute energiamärgised on pälvinud palju avalikkuse tähelepanu ja seda põhjusega. Hindamaks energiamärgise tähe ja tegelike energiakulude seost, valisin korteriturult välja neli tüüpilist juhtumit.

Energiamärgis sisaldab üksikasjalikke energiakasutuse andmeid, kuid tarbijale ei ütle need kilovatt-tundides numbrid suurt midagi. Tarbijat huvitab eeldatavasti kõige rohkem keskmine kuine energiakulu eurodes (nii elekter kui ka soojus) ühes kuus korteri ruutmeetri kohta. Selle numbrini jõudmiseks tuleb hoone projektist vaadata eluruumide ja võimalike äripindade pindala, siis võtta energiamärgisest elektri ning soojuse kilovatt-tunnid, rakendada energia hind ja arvutada energiakulu korteri ruutmeetri kohta välja. Korrutades selle oma korteri pinnaga, millele on lisatud köetava üldpinna osa, ongi tulemus käes. Kõik see on avalik info, aga tükk tegemist ja nii võiks tulevikumärgistes kirjas olla korteri ruutmeetri energiakulu eurodes.

Loe edasi Trialoogist, missuguses korterelamus on kõige väiksemad kulud.