Üürikorterite pakkumiste arv kasvas aasta esimeste kuudega mühinal

Kinnisvara24 portaali värske statistika näitab, et jaanuaris lisandus üüriturule ligi veerandi võrra ja veebruaris 14% rohkem kortereid kui neid oli pakkumises aasta tagasi. Kehvemas seisukorras elamispindadele on praegu keeruline üürilist leida.

„Üürikorterite pakkumiste arv paistab praegu silma kõikjal Eestis. Eriti jaanuaris suurenes kinnisvaraportaalis nende arv aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt ning veebruaris see kasvutrend jätkus. Tallinnas kasvas kuulutuste arv eelmisel kuul 25%, Tartus 18% ja Pärnus 90%,“ kommenteeris Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Maakonniti tuli uusi üürikuulutusi juurde kõige rohkem Raplamaal 123%, Saaremaal 80% ning Võrumaal ja Ida-Virumaal 58%. Samas on suurlinnadest väljaspoole jäävaid üürikortereid portaalis vähem pakkumisel ja seetõttu muudab juba kümne kuulutuse lisandumine tugevalt pakkumiste protsenti.

„Eelkõige suurlinnade pakkumiste arvu sedavõrd suur kasv näitab, et üleüldine hinnatõus, sealhulgas kommunaalkulude kallinemine ja euribori tõusust tulenev eluasemelaenu intresside märkimisväärne suurenemine, on pannud paljud korteriomanikud rahaliselt sundseisu. Seetõttu on seni vabana seisnud korterid pandud kulude vähendamiseks üüriturule,“ tõdes Uibomäe.

Lisaks mõjutas Tallinna üürituru pakkumiste hulka arendajad, kes muutsid kinnisvaraturu olukorrast lähtuvalt oma äriplaani ja paiskasid osad müümata korterid üüriturule. Selle tulemusel kasvas isegi pealinna üüripakkumiste keskmine ruutmeetri hind umbes 4 protsenti.

Samas aga vähenes Uibomäe sõnul üürikinnisvara investorite huvi soetada uut kinnisvara, sest suuremates keskustes ei tasunud laenuraha kallinemise tõttu üüriäri enam vaeva, kuna raha hoiustamine pankades muutus sellest tulusamaks.

„Seega on turg üürnike poole kaldu ning kehvemas seisukorras ja väsinud olemisega korterisse on praegu keeruline leida üürilist,“ kirjeldas Uibomäe olukorda. Üürihinnad aga püsivad suuremates linnades ja osades maakondades sisuliselt eelmise aasta tasemel ning pole ka näha, et hakkaksid langema. „Arvestades, et kõrgemad laenuintressid on muutnud korteri ostmise paljude jaoks senisest enam kättesaamatumaks, siis nõudlus üüripindade järgi ei näita vähenemist,“ lisas Uibomäe.

Näiteks Tallinnas on praegu Kinnisvara24 portaalis pakkumisel 2518 üürikorterit ja nende keskmine ruutmeetri hind on 12 eurot. Aasta taguse ajaga võrreldes on üürihind vaid 2% madalam. Tartus oli veebruaris pakkumisel 254 korterit. Aastaga on ülikoolilinna üürihinnad 7% tõusnud ning keskmine ruutmeetri hind on 11,7 eurot. Pärnus on vabu üüripindasid 133. Suvepealinnas püsivad hinnad samuti praktiliselt senisel tasemel 9,5 eurot ruutmeeter. Aastaga on keskmine hind langenud seal vaid 1%.

Maakonniti tõusid üürihinnad veebruaris aasta taguse ajaga võrreldes kõige rohkem Läänemaal ja Võrumaal 12%, Valgamaal 7,6% ja Saaremaal 6%. Samas Raplamaal aga kukkusid 28,7%, Lääne-Virumaal 16%, Põlvamaal 13%, Ida-Virumaal 9,6% ning Viljandimaal ja Hiiumaal 8%.