Riik tutvustas uut majandusplaani. Eesmärk on kümne aastaga kahekordistada Eesti SKT
(236)
Täna esitleti superministeeriumis Eesti majanduspoliitika plaani. Plaanis toodud põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele, tehes seda ministeeriumite ja ettevõtjate koostöös.
Majandusplaani on koondatud üheksa põhimõtet ja lahendust, mis loovad vähem kammitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist majanduskeskkonda.
Ambitsioonikad lahendused
„Majanduspoliitika põhimõtete all on sõnastatud laia haardega ja ambitsioonikad lahendused, mis annavad tervikuna jõu Eesti majandusele ja ettevõtjatele muutunud keskkonnas kasvada ja haarata uutest võimalustest. Selle elluviimine saab toimuda ettevõtete ja riigiasutuste koostöös,“ sõnas majanduse- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. „Teenuste ja tehnoloogia eksport ning töötleva tööstuse arendamine on majanduse vedurid. Nende valdkondadega seotud tegevuste arendamisse peabki riik panustama, et kasvatada majandust 2035. aastaks kaks korda. On selge, et digitehnoloogiad ning andmemajandus on kasvamas, kuid nende kasv ja teenuste eksport ei saa toimuda ilma tööstuseta,“ lisas ta.
Kliimaminister Kristen Michal sõnas, et Eesti majanduse tuleviku väärtuspakkumisse liitub tulevikus hulga puhast energiat. „Meie töö eesmärk on elektri soodsam hind, taastuvenergia kasv seda toob. Samuti on tuleviku üks suuri võimalusi meil leiduvate kriitiliste maavarade uurimine ning keskkonnasõbralikult kõrge lisandväärtusega kasutamine. Mõlema võimalusega – puhta ja soodsama energia kasvuga ning maavarade uurimisega juba tegeleme, loodame sellest Eesti rahvale ja konkurentsivõimele kasu sündivat.“
Hanno Lindpere KPMG-st lisas, et enamus majanduskasvust pärineb kapitalist, mis on muutunud kallimaks, kättesaamatumaks ja lokaalsemaks. Seetõttu tuleks hoida ka fookust kapitalil ja investeeringutel, mis toob jõukuse ning ka erasektor ja riik peaksid tegema omavahel koostööd, et hoida ära majanduse languse teket.
Tööstus vajab ühtset suunda
Majanduspoliitika plaanist saab elav dokument, millest lähtuvat tegevuskava täitmist seirab igal aastal majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ettevõtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda. Seetõttu toimus ka esitlusüritusel mõttevahetus ettevõtjate ja tööandjate keskliidu esindajatega.
Paneeldiskussioonis ütles tööstuse valdkonna esindajana Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar, et meil on vaja ühtset suunda, kuhu liikuda ja erinevaid valdkondi kokku siduda ja seda ka majanduspoliitika plaan teeb. Võrdselt oluline on nii teadmiste sisse toomine kui Eesti inimeste koolitamine ja ümberõpe.
Eesti tööandjate keskliidu juht Arto Aas tõi välja, et fookust tuleb hoida majanduse konkurentsivõimel, kuna see aitab tagada vajalikke ressursse ka hariduse, tervise ja muude vajaduste katteks. Suurimaks väljakutseks majandusplaani ja majandusleppe osas pidas Aas seda, et valdav osa ettevõtlusliite ja ettevõtjaid ei usu, et plaan reaalset elu muudab. Majanduspoliitikas kokkulepitu võib anda tulemuse vaid siis, kui see on kõigi ministeeriumite ja valitsuse ülene kokkulepe. Samuti tõi ta välja, et ettevõtjad on ka ise võtnud kohustusi eile Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil Tuulelohe lend esitletud majandusleppes.
Iduettevõtete esindajana ütles asutajate seltsi president Allan Martinson, et majandusplaan võtab ära pidureid majanduskasvu teelt, kuid see ei taga veel automaatselt kasvu. Kuid seal võiks olla rohkem kasvu soodustavaid tegureid teadmiste põhise majanduse loomiseks, nii kapitali kui inimeste osas. Martinson lisas, et teadmiste põhise majanduse jaoks vajame teadmistega inimesi ning kui Eestis neid piisavalt ei sünni ega saa ka vajalikku haridust, siis tuleb neid mingil määral ka Eestisse sisse tuua.
Plaan kahekordistab Eesti SKT
Majanduspoliitika plaan sõnastab majanduspoliitika põhimõtted ja avab nende sisu. See on valitsusasutuste põhimõtete kogum, mille täitmiseks tuleb koostööd teha kogu avalikul sektoril. Dokumendis on taaskaardistatud ettevõtjate praktilised ootused, et viia Eesti ettevõtluskeskkond, majanduse tootlikkus, tehnoloogia areng ning eksport uuele tasemele. Süsteemne lähenemine Eesti konkurentsieelistele loob 2035. aastaks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna ning kahekordistab Eesti SKT.
Majandusplaani elluviimine toimub iga-aastase tegevuskava elluviimise kaudu. Tegevusi ja nende elluviimist seirab majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ettevõtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda.
Majanduspoliitika plaani ja selles välja toodud üheksa põhimõttega on võimalik tutvuda MKM-i veebilehel: https://mkm.ee/majandusplaan.
