Ökonomist: Läti ja Leedu majandused taastuvad Eestist kiiremini

Vaatamata jätkuvale ebakindlusele ja olulistele riskidele paistavad Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši hinnangul Balti regiooni üldised kasvuväljavaated 2024. aastal soodsamad võrreldes möödunud aastaga. Läti ja Leedu majandused näitavad Eestist kergelt paremaid stabiliseerumise märke, prognooside kohaselt jääb sellel aastal Läti ja Leedu SKP kasv 2% ja Eesti kasv 1% piiresse.

Möödunud aastal mõjutasid Baltikumi regiooni majanduskasvu negatiivselt kõrge inflatsioon, tõusvad intressimäärad, töötleva tööstuse nõrk välisnõudlus ja Ukraina sõja jätkuv mõju, mis tõi kaasa mõõduka majanduslanguse kõigis kolmes Balti riigis. 2023. aastal langes SKP Eestis 3%, Leedus ja Lätis 0,3%. Enim said kannatada tootmis- ja transpordisektor peamiselt nõrga välisnõudluse ja ülemaailmse tootmise tsüklilise languse tõttu. Põllumajandus kannatas ebasoodsate ilmastikutingimuste ja hindade languse tagajärjel, samas kui jaekaubandussektor vaevles kõrge inflatsiooni ja muutuva intressimääraga laenude suure osakaalu tõttu kahaneva reaalsissetulekuga. Teenindussektorid, nagu IT, professionaalsed teenused ja turism, jätkasid kasvu.

Vaatamata jätkuvale ebakindlusele ja olulistele riskidele näivad Balti regiooni üldised kasvuväljavaated 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga soodsamad, sest Leedus ja Lätis on majandusliku kindlustunde näitajad stabiliseerunud ja hakanud veidi paranema.

Stabiliseerumine tootmissektoris

Viimastel kuudel on tootmissektoris ilmnenud stabiliseerumise märgid pärast toodangu langust 2023. aastal. Euroopa Komisjoni äriuuringud näitavad, et laovarude tase Baltikumi tootmissektoris on saavutanud haripunkti ja Euroopa laoseisu tsükkel mängib otsustavat rolli tootmis- ja transpordisektori taastumisel Baltikumi regioonis. Kuna varud vähenevad, toob see kaasa uusi tööstustellimusi ning juba praegu näitavad andmed, et Leedu ettevõtted teatavad ebapiisavast kaubavarust ladudes ja tõstavad sellega tootmisprognoose.

Sellest hoolimata eeldatakse, et taastumine on tootmissektorites mõõdukas ja ebaühtlane. Näiteks Saksamaa ja Rootsi ehitussektoris jääb nõudlus kõrgete intressimäärade mõju tõttu nõrgaks. Lisaks on Rootsis uute elamispindade ehitamine langenud mitme aasta madalaimale tasemele. 

Ehitussektorist on saanud euroala majanduse nõrgim lüli

Kõrged intressimäärad ja kõrgenenud võlatase on pärssinud nõudlust eluasemesektoris, samas kui tööharjumuste muutumine on avaldanud negatiivset mõju nõudlusele äripindade järele. Kuigi aktiivsus kinnisvaraturgudel on samuti mõnevõrra langenud, on võlatase Baltikumis oluliselt madalam kui euroalal, samas kui valitsussektori investeeringud suurenevad 2024. ja 2025. aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis. Seda toetavad ELi taastamisfondi suurenenud sissevool ja tavapärased ELi toetused.

Lisaks on Balti regioonis ambitsioonikaid plaane energiasektoris, eriti Leedus ja Eestis, mis toetavad nõudlust ehitussektoris veelgi. Vaatamata mõningasele ebakindlusele rahastamise ümber jätkub Rail Baltica projekti ehitamine ning selle tulemusena püsib ehitusmeeleolu piirkonnas stabiilne ning sektori väljavaated on euroalaga võrreldes positiivsemad.

Seisev jaemüük terves Baltikumis

2023. aastal jäi jaemüük Baltikumis seisma ja kasvu vedas ainult inflatsioon. Reaalselt on jaemüük Baltikumis püsinud muutumatuna alates 2021. aasta keskpaigast. Põhjuseks kõrge inflatsioon ja teenindussektorite taasavamine pärast COVID-19 piirangute lõppu, mille tulemusena kasvasid kulutused vaba aja veetmisele, väljas söömisele ja reisimisele. 

Sellegipoolest on inflatsioon Baltikumis kiiresti langenud 2023. aasta alguse umbes 20%-lt Leedus ja Lätis alla 2% ning Eestis 4% lähedale. Muutuse tulemusena on tarbijate meeleolu Lätis ja Leedus viimastel kuudel märgatavalt paranenud. Inflatsiooni jätkuva languse tõttu hakkavad reaalsissetulekud taas kasvama, mis avaldab positiivset mõju jaemüügile ja üldisele tarbimistrendile 2024. aastal. Inflatsiooni kiire tõus 2022. ja 2023. aastal tõi kaasa olukorra, kus algselt tõusid hinnad palju kiiremini kui sissetulekud. Kui inflatsioon jätkuvalt langeb, peaks tulude kasv järk-järgult jõudma taas jaemüügi sektorisse.

Olukord Baltikumi tööturul püsib stabiilne

Eestis kasvas töötus 2022. aasta keskmiselt 5,6%-lt 2023. aastal 6,4%-ni, Leedus kasvas töötus 6,0%-lt 6,9%-le, Lätis aga vähenes töötus 6,9%-lt 6,5%-le. Kõigis kolmes Balti riigis läbiviidud uuringud näitavad, et 2022. aastaga võrreldes on oluliselt langenud nende ettevõtete osakaal, kes märkisid oma peamiseks arengut piiravaks teguriks töötajate vähesuse. Pigem on ettevõtete suurimaks väljakutseks nõrk nõudlus, eriti tööstuses, kaubanduses ja logistikas. Seda hoolimata sellest, et tööpuuduse tase on Baltikumis endiselt ajalooliselt madal ja palgakasv Baltikumis ületas 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis 10%. Ebasoodne demograafia, tööealise elanikkonna vähenemine, kõrge inflatsioon ja sissetulekute lähenemine Euroopa tasemele on jätkuvalt kaasa toonud tugeva palgakasvu Baltikumis isegi majanduskasvu puudumisel. 

2024. aastal on oodata Baltikumi palgakasvu jätkumist, kuna valitsused on kavandanud riigieelarvetes palgakulutuste märkimisväärset kasvu. Näiteks Lätis kasvab avaliku sektori palgafond 2024. aastal enam kui 10%. Viimastel aastatel on tööjõu hulk Baltikumis suurenenud Ukrainast pärit pagulaste ning Leedu ja Eesti positiivse rändesaldo tõttu. 

Balti regiooni kasvuväljavaade 2024. aastal on ettevaatlikult optimistlik

Meie hinnangul toetab 2024. aastal Balti regiooni kasvu taastumine tootmis- ja transpordisektoris ning reaalsissetulekute kasv, mis toob kasu jaekaubandusele ja sisetarbimisele laiemalt. Lisaks ootame positiivset panust kasvu ka põllumajandussektori taastumisest, mis oli möödunud aastal nii hindade kui ka saagi poolest suhteliselt nõrk. Samas ei oota me ehitussektoris olulist kasvu kõrgete intressimäärade negatiivse mõju tõttu erasektori nõudlusele. Lisaks valitseb teatav ebakindlus osade teenindussektorite (nt IT- ja äriteenuste ekspordi) tuleviku kasvuväljavaadete osas, mis 2023. aastal kasvasid varasemast aeglasemas tempos. 

Meie prognooside kohaselt jääb Läti ja Leedu SKP kasv 2% kanti, samas kui Eesti SKT kasv jääb 2023. aasta nõrgast kasvust tuleneva madalama baasefekti tõttu 1% juurde. Vaatamata tööpuuduse mõningasele kasvule 2023. aastal, on meie hinnangul tööturud Baltikumis jätkuvalt tugevad ja eeldame, et 2024. aastal jääb töötuse määr Baltikumis 6-7% kanti. Inflatsioon jääb 2024. aastal madalaks ning jääb Lätis ja Leedus alla 2% ning Eestis 2-3% vahele, seda peamiselt tänu kõrgemale käibemaksumäärale.

Majandusväljavaade endiselt ebakindel ja märkimisväärsete riskidega

Geopoliitiline olukord on jätkuvalt kõige olulisem oht ​​Balti regioonile ja võib potentsiaalselt takistada uute investeeringute tegemist seoses Venemaa võimaliku agressiooniga NATO riikide vastu. Uute geopoliitiliste šokkide ilmnemine laiemalt võib häirida ülemaailmset majanduskasvu ja viia stsenaariumini, kus nafta- ja toormehindade tõttu tõuseb ka inflatsioon. See asetaks keskpangad raskesse olukorda, kuna neil on vaja intressimäärasid langetada, samal ajal kui inflatsioon on kõrge. 

Lisaks võib kõrgenenud võlatase euroalal ja USA-s põhjustada finantsturgude ebastabiilsust, näiteks kommertskinnisvara valdkonnas, või tõstatada muret võla jätkusuutlikkuse pärast. Siseriiklikult ebasoodne demograafia, nõrk tootlikkuse kasv koos tugeva palgakasvuga võivad kaasa tuua konkurentsivõime kaotuse. Positiivne on see, et tootmise taastumine ja laovarude tühjendamise tsükkel võivad olla oodatust tugevamad. Lisaks võiksid deglobaliseerumise trendid tuua kasu Baltikumi ja Ida-Euroopa regioonile, kuna piirkond oleks atraktiivne sihtkoht sõbralikke partnereid toetavatele investeeringutele.