„Kui elektri tarbimine ja tootmine ei ole tasakaalus, siis see tähendab, et võrgus on sageduse langus või on sagedus liiga kõrge. Elering on sageduse reguleerimiseks loonud eraldi avatud turu, kus tootmisvarade omanikud saavad anda oma varad võrgu tasakaalustamiseks ehk sageduse hoidmiseks. Kui seni on pigem räägitud üksnes enda taastuvenergialahendusele salvestusvõimsuse lisamisest ja odavatel tundidel ostmisest ning kallitel müümisest või omatarbeks kasutamiseks, siis alates uuest aastast on tootjatel võimalus pääseda ka Euroopa sagedusturgude platvormidele,“ ütles Kure.

Ta märkis, et nõudlus akumahtude järele lähiperspektiivis kasvab, sest taastuvenergia lisandumisega võrku suurenevad süsteemis ettearvamatused ja prognoosivead.

Huvi on kasvamas

Kure tõi näite, et Smartecon sõlmis samuti hiljuti erainvestoriga lepingu akusüsteemide ehitamiseks kogumahuga 480kWh. Kuna investoril on huvi ka sagedusturul osaleda, siis on lepingusse kaasatud ka agregaator Fusebox, mis koondab erinevaid varasid ja kaupleb nendega sagedusturgudel. Kogu lahenduse muudab tema jaoks veel tulusamaks olemasolevad päiksepargid, mis aitavad akusid võrgutasudeta laadida.

„Euroopa sagedusturgudega liitumine 2025. aastal suurendab nõudlust, kuid juba praegu on isegi investorite puhul, kes sagedusturust suurt ei tea, näha olulist huvi kasvu akulahenduste vastu. Sagedusturgude populariseerimisega kasvab huvi ilmselt veelgi. Kusjuures tihti saab agregaatoriga lepingu teha mistahes võimsusega ärikliendist tootja.“

Teenib investeeringu tasa ja enamgi veel

Kure märkis, et sagedusturu kaasmõjul peaks klient investeeringu tagasi teenima hinnanguliselt 5–7 aastaga. Sealt edasi on aku eluea lõpuni võimalus teenida puhast tulu umbes 5 aastat. Olemasolev taristu ning päiksepark suurendavad potentsiaalset tulu, kuid ei ole ilmtingimata vajalikud.

Ta lisas veel, et salvestuslahendused on ülioluline komponent stabiilsuse tagamisel selleks, et me suudaks 2030. aastaks saavutada riigi poolt seatud eesmärgi toota elektrit üksnes taastuvenergiast.