Jaapani riiklik pensionifond teatas teisipäeval, et soovib uurida mittelikviidsetesse varaklassidesse investeerimise kohta. Võimalike uute investeerimisvariantidena nähakse ka krüptovaluutat bitcoin.
See aga ei tähenda ilmtingimata, et Jaapani pensionifond kavatseb investeerida krüptovaluutadesse, vaid hetkel soovitakse saada lihtsalt täpsemat informatsiooni varaklassi kohta. Sealhulgas uuritakse, kui palju ja kuidas on välismaised pensionifondid bitcoin’i enda portfellistrateegiasse ja investeerimisfilosoofiasse sisse arvestanud. Bitcoin’i kõrval soovitakse uurida ka kulla ning metsa- ja põllumaasse investeerimise kohta.
Praegu on Jaapani riikliku pensionifondi (GPIFi) portfell jaotunud peamiselt neljaks võrdseks osaks: Jaapani aktsiad, Jaapani võlakirjad, välismaised aktsiad ja välismaised võlakirjad. Viimastel aastatel on hakanud Jaapani fond aga järk-järgult investeerima alternatiivsetesse varaklassidesse: kinnisvarasse, infrastruktuuriprojektidesse ning erakapitalifondidesse. Viimaste andmete kohaselt moodustasid need varad 1,53% koguportfellist.
Viimatise aruande kohaselt oli GPIFil varasid kokku 224,7 triljonit jeeni ehk umbes 1,38 triljonit eurot. Kui varem oli Jaapani pensionifond seeläbi maailma suurim, siis Norra riikliku pensionifondi ehk niinimetatud naftafondi varade maht on hetkeseisuga suurem, umbes 17,15 triljonit Norra krooni ehk 1,48 triljonit eurot. Sel sajandil on Jaapani fondi keskmiseks aastatootluseks olnud 4%. Samal ajal on Norra fondi tootlus olnud natuke enam kui 6%.
Bitcoin’i hind on täna languses, kukkudes eurodes arvestatuna taas alla 60 000 euro piiri. Viimase 24 tunni jooksul on bitcoin’i hind langenud 7%, kaubeldes 58 500 euro juures.
