Telia tehnoloogiajuht: Eesti on tõusnud Euroopas taas 5G eestvedajate hulka. Millist kasu saavad tarbijad?
(18)
Eesti on üks esimesi Euroopa riike, kus on tavakasutusse jõudnud 5G võrgus ülikiiret andmesideliiklust võimaldav 26GHz sagedusala. See võimaldab heade tingimuste korral pakkuda üle õhu isegi suuremate kiirustega internetiühendust kui tänase kaablivõrgu kaudu. Peale selle kasutame oma 5G võrgu arendamiseks ka teisi sagedusalasid, nagu 3600MHz ja 700mHz.
Miks ma sellest räägin? Selleks, et erinevate sagedusalade kombineerimine võimaldab meil 5G tehnoloogia abil päriselt lahendada ära mitmeid eestimaalastele olulisi internetileviga seotud murekohti ning toetada Eesti IT-riigi kuvandit.
Kuid vaid veidi vähem kui paar-kolm aastat tagasi oli mul tõsine hirm, et Eesti on kaotamas oma digiriigi mainet. 5G sageduste oksjon (nn 3600MHz sagedusalas) oli Eestis venima jäänud ja kartus, et võib-olla me ei suuda seetõttu muu maailmaga tehnoloogilisest arengus sammu pidada, oli tõeliselt suur. Kõik turuosalised mõistsid, et ilma suurte jõupingutusteta me teistel riikidel kannul ei püsi.
Tänaseks oleme õnneks need takistused ületanud. Kõik kohalikud mobiilioperaatorid on jõudsalt kasvatanud oma investeeringute mahtu ning võib öelda, et tänu sellele oleme taas edukate 5G arendajate seas tagasi. Kui rääkida millimeetersagedusel ehk 26GHz sagedusalas pakutavast 5G-st, siis asume Euroopas lausa esirinnas – nii, nagu Eestile kui tehnoloogiariigile kohane.
Võrgud ei saa kunagi päris valmis
Miks meil on vaja kiiret internetti ja pidevalt investeerida selle arendamisesse? Kas võrk valmis juba ei saa? Kuulen neid küsimusi väga palju ning on igati mõistetav, miks neid vastuseid teada tahetakse. Soovin, et selliste teemade kohta küsitaks ka edaspidi, sest pean oluliseks, et me räägiksime faktidest ja vaataksime otsa numbritele.
Tõsiasi on see, et päris valmis ei saa võrk mitte kunagi. Telia võrkudes on viimase nelja aastaga mobiili- ja interneti püsivõrgus liikuvate andmete maht suurenenud üle kahe korra ning viimase kaheksa aastaga on ainuüksi meie mobiilivõrgus andmemahud kasvanud 20 korda. Ericssoni hinnangul suureneb ülemaailmne 5G kasutajate arv 2029. aastaks kokku 5,3 miljardini ning mobiilse interneti keskmine kasutusmaht tarbija kohta kerkib tänaselt 21 gigabaidilt 56 gigabaidini kuus.
Järjest võimekamad seadmed, uued tehnoloogiad ja investeeringud võrguarendusse on andnud meile võimaluse seniste mahtude teenindamisega hakkama saada. Kõigi kohalike teenusepakkujate peale kokku ulatus mobiilse interneti keskmine kiirus 2023. aasta neljandas kvartalis allalaadimisel 84,09 Mbit/s-ni, millega asetus Eesti riikide arvestuses kõrgele 27. positsioonile. Eesti ette jäi Austraalia ning Eestile järgnes Leedu. Kui vaadata aga 5G leviala maailmakaarti, siis meie ees asuv Austraalia pole ligilähedaseltki nii kaetud kui Euroopa, USA või Aasias India ja Jaapan.
See kõik toobki meid tagasi selle juurde, et kui me tahame pakkuda parimat teenust, peame leidma viise, kuidas parendada võrgu võimekust ja vastupidavust ning selle läbilaskevõime oleks klientide vajadustele ja ootustele vastav.
Telia plaanib sel aastal investeerida Eestis suurusjärgus 50 miljonit eurot, millest oluline osa läheb meie võrguarendustesse, sh 5G võrgu rajamisse. 2024. aastal keskendume oma 5G võrgu laiendamisele ning aasta lõpus on plaanis katta 5G leviga ca 95% elanikkonnast.
5G tegelik potentsiaal avaldub ilmselt lähitulevikus
Me ei ole veel 5G täielikku potentsiaali näinud, kuid esimesed arenguhüpped on tuntavad. Heaks näiteks ongi siin 5G toel pakutav koduinterneti teenus, kus saame pakkuda juba täna üle õhu kiirusi kuni 500Mbit/s. Veel mõned aastad tagasi oli sellise lahenduse pakkumine võimatu.
Täna oleme Vaela külas oma 5G võrgus testimas ainsa operaatorina Eestis 26GHz sagedusala. Tõsi – klientide arv, kellele praegu selle sagedusala raames oma koduinterneti teenust pakume, on veel üsna tagasihoidlik, jäädes kümne piiresse. Seevastu on nende klientide rahulolu teenusega väga kõrgel tasemel. Eestis pole täna kahjuks piisavalt ressursse, et viia kiire ja tänapäevane valguskaablivõrk iga asula, küla või taluni. Nii peamegi selle tühimiku katmiseks kasutama alternatiivina 5G tehnoloogiat, mis pakub püsiinterneti võrguga samaväärset kasutuskogemust.
Oleme seda ka varem näinud, et just võimekad sidevõrgud on tulevase innovatsiooni kasvulava. Näiteks eelmisel aastal suletud 3G võrgu avamise hetkel ei suutnud keegi ette näha vajadust kiire mobiilse andmeside järele ega selle tulemusel tekkinud nutitelefonide ajajärku. Ometi tegi võrgu areng selle kõik võimalikuks. Seega ei tea me veel ka täna, millist innovatsiooni ülikiired mobiilsed andmesidevõrgud tulevikus toetavad. Ainus, mis me teame on see, et see tulevik saab põnev olema.
