Ohukirves Euroopa suurimaks ehitusplatsiks muutuva Rail Balticu kohal. „Surve ajakavale on väga suur“

Kuigi selle aasta lõpuks võib Eestis juba 105 kilomeetrit Rail Balticu trassist ehituses olla, on endiselt üleval küsimus, kas projektile, mis on juba ligi kaks korda kallimaks läinud ja neli aastat ajakavast üle, on rahastus ikka lõpuni olemas.

„Senistes prognoosides oleme reisijate arvu tugevalt alahinnanud,“ ütleb Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets (41). Tema sõnul näitab eelmise aasta lõpus Riia ja Vilniuse vahel avatud rongiliin, kus sõitjate arv pidevalt kasvab, kui suur on nõudlus rahvusvahelise rongiühenduse järele Baltimaades tegelikult. Seetõttu on ka Elroni sügisel avatav Tartu-Riia rongiliin ainult vesi nende veskile.

Samal ajal kasvab ühiskonnas üha enam skepsis, kas esialgu 2026. aastaks valmima pidanud ja 4,6 miljardit eurot maksma minema pidanud 870-kilomeetrine kiirraudtee valmib ka uueks tähtajaks, 2030. aastaks. Salomets tõdeb, et kuigi Eesti projektimeeskond on praeguseks gaasi põhja vajutanud, oleneb lõpuks raudtee valmimine poliitilisest tahtest ja sellest, kui palju pingutatakse projektile rahastuse tagamise nimel.