Töökohad on ohus: tehisintellekt hakkab ettevõtteid nõustama

Kas tehisintellekt võtab juhtimises üle nõustaja rolli? Eetik Aive Pevkur arvab, et kui juht kasutab tehnoloogia võimalusi oskuslikult, on tal tark mees taskus.

2023. aastal toimus tehisintellekti kasutamises plahvatus ning ettevõtted hakkasid otsima võimalusi, kuidas seda oma teenistusse rakendada – kes hakkas arendama äppe ja kes hakkas tehisintellekti abil tekste looma, kes ChatGPT käest nõu küsima. Ülikoolid asusid neid protsesse uurima. TalTechis valmis tehisintellekti promptimise (skripti) kasutamise teemal bakalaureusetöö (Martin Garbuz, “Inimloetavate aruannete genereerimine töötajate tagasiside andmete põhjal Motichecki näitel”, juhendaja Toomas Lepikult), milles uuriti, kas ja kuidas saab tehniliselt luua inimesele arusaadavas keeles robot-vastaja, kes analüüsiks töötajate antud tagasisidet, et teha selle pealt juhtimisotsuseid.

Bakalaureusetöö uurimuses analüüsiti ChatGPT antud vastuste sidumist Motichek lahendusega juhtimisotsuste tegemiseks. Tegemist on võimalusega automatiseerida ning  ökonomiseerida nõustamist – kui inimesel võib läbiviidud küsitlusele vastuste ja tulemuste edastamiseks kuluda nädalaid või kuid, siis Motichek annaks soovitusi ja analüüse jooksvalt, andmete tekkimise käigus.

See võimaldaks ettevõttel väljakutsetele otsekohe reageerida. Esmase tagasiside põhjal võib öelda, et eksperiment oli tehniliselt edukas. Pikem vastus avab aga mitmeid juhtimist puudutavaid eetilisi väljakutseid, mida arutleme edasi koos eetiku Aive Pevkuri, Birgy Lorenzi ja ChatGPT-ga.

Loe Trialoogist, milliseid ohte peidab endas juhtimise nõustamise andmine robotile?