Eelnõu järgi keelatakse ettevõtjatel müüa või teha EL turul kättesaadavaks sunniviisilise tööga valmistatud tooted. Ettepanek puudutab nii tooteid, mis on valmistatud EL-is, kui ka imporditud kaupu.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on taolised tooted ja teenused turule jõudnud inimõigusi rikkudes ja konkurentsi kahjustades. „Sunnitööd kasutavate ettevõtete toodang ja teenused on oluliselt odavamad, kui turul ausalt tegutsevate ettevõtete tegevus. Need, kes maksavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomisesse, on turul ebaõiglaselt kehvemas positsioonis,“ selgitas minister.

Sunniviisilise töö definitsioon on paika pandud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga ja tähendab igasugust tööd, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud.

Riisalo sõnul Eestis sunniviisilise töö juhtumeid ei esine ning eelnõu fookus on just kolmandates riikides sunniviisilise tööga toodetud kaupade turult kõrvaldamisel. „Ükski riik või ettevõte ei peaks oma äri kasvatama inimeste väärika kohtlemise ja inimõiguste arvelt,“ lisas minister.

Kahjuks on maailmas sunniviisilise töö kasutamine jätkuvalt laialt levinud. ILO hinnangul tegi 2021. aastal maailmas sunniviisilist tööd 27,6 miljonit inimest. Sunnitöö on enimlevinud peamiselt teenuste sektoris (ca 68%), millele järgnevad tööstus (ca 19%), põllumajandus (ca 12%) ja kaevandus (ca 1%).

Eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata pädev asutus, mille ülesanne on teha kindlaks, kas mõnes toote valmistamise etapis on kasutatud sunniviisilist tööd ja vajadusel tooted turult eemaldada. Täna teostavad Eestis toodete nõuete üle järelevalvet erinevad asutused, nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet jne.

Eesti peab muuhulgas oluliseks, et uute nõuetega ei kaasneks ettevõtjatele liiga suurt halduskoormust ning neile jääks piisavalt pikk üleminekuaeg vajadusel oma tarneahelate ja tootmise ümber korraldamiseks.

Edasi tuleb määruse ettepanek lõplikult kiita heaks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu poolt. Määrus on otsekohalduv ning eelnõu järgi on üleminekuajaks ette nähtud 36 kuud alates määruse jõustumisest.