Valitsemissektori eelarve puudujääk ja võlg mullu suurenesid

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4% ja võlatase 19,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste allsektoris on aga linna- ja vallavalitsused koos allasutuste ning sihtasutustega.

Miinuses nii keskvalitsus kui omavalitsused

Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2023. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 1,3 miljardit eurot ja kohalikel omavalitsustel 170 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer.

Valitsemissektoris kasvasid tulud aastases võrdluses 8,2%, kulud aga 14,5%. Seetõttu ületasid kulud tulusid 1,3 miljardi euroga ning eelarve puudujääk SKP-st moodustas 2023. aastal 3,4%.

Üle-eelmisel aastal oli näha eelarve puudujäägi vähenemist, 2023. aastal aga nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes eelarve puudujääk süvenes. Ulatuslikuma defitsiidi tingisid peamiselt suurenenud kaitsekulutused. Samuti suurenesid tööjõukulud ning keskvalitsuses investeeringud ja kulud sotsiaaltoetustele, peamiselt pensionitele ja peretoetustele.

Tööjõukulude kasvu tõttu suurenes aga tööjõumaksude laekumine, mis täiendas riigi tulusid. Ainsa allsektorina lõpetasid mullu ülejäägiga sotsiaalkindlustusfondid, kus tulud ületasid kulusid ning eelarve ülejääk moodustas 181 miljonit eurot.

Võlg ligi 20 protsenti SKP-st

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas, moodustades aasta lõpuks 7,4 miljardit eurot ehk 19,6% SKP-st. Võla kasvu panustasid nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. Võlainstrumentide kaupa suurenesid enim nii lühi- kui ka pikaajaliste võlakirjade kohustused, vastavalt 171 miljonit eurot (49%) ning 490 miljonit eurot (19%). Pikaajaliste laenudega seotud kohustuste tase oluliselt ei suurenenud (kasv 80 miljonit eurot ehk 2%). Valitsemissektori võlatase kasvas aastases võrdluses SKP suhtes 18,5%-lt 19,6%-le.

Vaadates lähemalt allsektorite võlataset, on näha, et keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 11%, moodustades aasta lõpuks 7,5 miljardit eurot. Enim ehk 23% kasvas võlakirjade maht, kuna riik emiteeris 2023. aastal täiendavalt lühiajalisi võlakirju ning suurendas 500 miljoni euro võrra 2022. aastal emiteeritud 10-aastaste võlakirjade mahtu. Aasta lõpuks küündis võlakirjade maht 3,6 miljardi euroni (2022. aasta lõpus 2,9 miljardit eurot). Pikaajaliste laenukohustuste maht veidi vähenes ning eelmise aasta lõpuks oli see 2,6 miljardit eurot (aasta varem 2,7 miljardit eurot). Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes moodustas 71%. Keskvalitsuse kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees kasvasid 1,3 miljardi euroni.

Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli aasta lõpuks 1,1 miljardit eurot, kasvades aastaga 15%. Võla kasvu taga on pikaajaliste laenudega seotud kohustuste suurenemine 18% võrra. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga langustrendi, vähenedes aastaga ligi viiendiku. Välisvõla osakaal jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, moodustades 27% kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk tervisekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.