Suured ettevõtted jooksevad krüptovaradele tormi

Krüptovarade üldine jaotus jae- ja institutsionaalsete investorite vahel on viimase poole aastaga tugevalt jõujooni muutnud. Kui krüptovarad olid veel paar aastat tagasi suuresti jaeinvestorite pärusmaa, on tänaseks sisenenud sektorisse mitu suurt tegijat, kirjutab Binance’i esindaja Eestis, Polina Brottier.

Institutsionaalse investori all mõeldakse eelkõige vastandit jaeinvestorile, kes on enamasti üksikisik ja investeerib oma isiklikku raha. Institutsionaalsed investorid on ettevõtted, mis tegutsevad enamasti finantssektoris. Need võivad olla riskikapitalifondid, pensionifondid, varahaldusettevõtted, investeerimispangad jmt. Enamasti haldavad ja investeerivad sellised ettevõtted oma klientide raha. Mõnel juhul aga on tegemist hoopis muus sektoris tegutsevate ettevõtetega, kes on otsustanud oma vabasid vahendeid paigutada krüptovaradesse. Üks selline on USA ettevõte MicroStrategy, mis toodab erinevat tarkvara, kuid mille bilansis on nüüdseks ligikaudu 13 miljardi euro väärtuses bitcoin’i. See on varjutanud põhitegevuse ning börsil otsustab ettevõtte väärtuse tihtipeale hoopis bitcoin’i hind, mitte ettevõtte majandustulemused.

Suurema laine institutsioone tõid krüptovarade juurde aasta alguses USA väärtpaberi järelevalvelt saadud load luua krüptoraha ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid, mis koosnevad krüptovaradest. Seda võimalust kasutasid teiste seas suured varahaldurid nagu BlackRock, VanGuard, ArkInvest ja Grayscale. Viimane neist on hetkel maailma suurim krüptovarahaldur. Eesti institutsioonidest on krüptoga tegemist teinud teadaolevalt LHV pank, mille kliendid saavad krüptovarasid osta ja müüa platvormi siseselt, kuid (ilmselt turvakaalutlustel) ei saa neid kanda LHVst välja.

Pensionifondid tunnevad huvi

Koos ETFidega avanes võimalus krüptovarasid kaasata ka pensionifondidesse. USAs eelmise aasta lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et 94% pensionihalduritest on juba vähemalt kaudsel moel krüptosse investeerinud. 19. märtsil aga teatas maailma suurim, Jaapani riiklik pensioniinvesteerimisfond, et uurib võimalusi „mittelikviidsete varade“, nagu bitcoin, lisamist oma portfelli. Kuna viimasel ajal on bitcoin end jällegi tugevalt tõestanud kui kaitse inflatsiooni vastu, muutub see varaklass apetiitseks ka pensionifondidele, kelle eesmärk on vara väärtuse pikaajaline kasvatamine.

Ka Eesti pensionikogujatel, kes pensioni investeerimiskontol (PIK) oma vara ise haldavad, on võimalus krüptovarasid oma portfelli lisada läbi Stockholmi või USA börsidel kaubeldavate ETFide.

Traditsioonilise finantsmaailma heakskiit võib tuua stabiilsust

Institutsionaalsed investorid toovad krüptovaluuta turule legitiimsust ja stabiilsust, turg oli varem liiga volatiilne ja spekulatiivne. Nende osalust tajutakse sageli usaldushäälena digitaalsete varade pikaajalise elujõulisuse suhtes. Neil investoritel on juurdepääs märkimisväärsele kapitalile, keerukatele kauplemisstrateegiatele ja sügavamale arusaamisele turudünaamikast, mis omakorda võib vähendada volatiilsust ja soodustada krüptovaluuta turu stabiilsemat kasvutrajektoori.

Siiski tähendab institutsionaalsete investorite sisenemine ka suuremat kontrolli reguleerivate asutuste poolt. Suurte rahasummadega kaasnevate ohtude valguses on regulaatorid üle maailma hakanud krüptovaluutade vastu suuremat huvi tundma, mis omakorda toob kaasa selgemate reguleerivate raamistike poole püüdlemise. See võib potentsiaalselt viia turvalisema ja paremini reguleeritud turuni. Institutsionaalsete turuosaliste esilekerkimisega kaasnevad muidugi ka väljakutsed seoses privaatsuse, detsentraliseerituse ja teiste põhimõtetega, millele paljud krüptovaluutad on üles ehitatud.