Jätkusuutlikkuse valdkonna karjäär on võimalik ka lennunduses

Kadi Jette Tamjärv on AS-i Tallinna Lennujaam keskkonna ja ESG juhtivspetsialist ning tema karjäärivalik lennunduses on hea näide sellest, kuidas pühendumus keskkonnateemadele võimaldab põnevat tööd teha ka sellises ettevõttes, mis esmapilgul näib jätkusuutlikkusest kaugel olevat.

Tallinna lennujaam on tegutsenud aastakümneid – vaadake sellele ajale tagasi. Kuidas ettevõte alguse sai ja milles seisneb teie edu, et olete nii pikalt tegutsenud?

Tallinna lennujaam tähistab sel sügisel juba oma 88. sünnipäeva. Selle pika ajaloo sisse jäävad väga paljud maailma ja ka Eestit muutnud sündmused, mis on ühel või teisel moel lennujaama vorminud. Kõigile väljakutsetele vaatamata oleme alati eestlasele omaselt uute oludega kohanenud ja toime tulnud. Kõigi nende aastate vältel oleme tegutsenud ühe eesmärgi nimel – ühendada Eesti maailmaga. Mul on hea meel näha ja tunda, et see eesmärk läheb päriselt mu kolleegidele korda. Igaüks teab, et tema roll ja panus on oluline, et oleksime ettevõttena edukad ning jätkusuutlikud, aga samas ka kõrge teenindustasemega maailma koduseim lennujaam.

Millised on teie tegutsemisaja jooksul olnud kõige suuremad õnnestumised või kõige eredamad hetked, mida tagasi vaadates ikka hea sõnaga meenutate?

Lennujaamana teevad meid alati rõõmsaks reisijad, uued lennufirmad ja sihtkohad ning koostöös partneritega pakutav suurepärane teenus. See tähendab ka pidevat arendamist, ehitamist ja laiendamist, et kasvavate reisijamahtudega kohaneda ning suuta vastu võtta veelgi suuremaid ja rohkem lennukeid.

Kui rääkida konkreetselt viimaste aastate edulugudest, on meie jaoks oluliseks teemaks saanud jätkusuutlik majandamine ja keskkonnahoid. Oleme alates 2018. aastast mitmete teadlike tegevuste kaudu vähendanud oma süsinikuheidet ligi 7000 tonni ehk 44% võrra. Kui veel aasta tagasi olime seadnud endale eesmärgiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030, siis möödunud aasta suvel tõime selle eesmärgi viis aastat varasemaks ehk saavutame süsinikuneutraalsuse juba aastaks 2025. See on suur ja oluline eesmärk, mis seab meid eeskujuks mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas. Sarnaselt eestlastega üldiselt, oleme meiegi väikesed, aga tublid ja töökad.

Millised on olnud aga kõige suuremad raskused ja kuidas olete neid ületanud? Mida oleksite teisiti teinud?

Väljakutsetega on alati nii, et oluline on võtta juhtunust kaasa oma õppetunnid ja minna tugeva ühtse meeskonnana edasi.

Kindlasti on viimaste aastate meeldejäävamad väljakutsed olnud seotud ülemaailmse pandeemia, majanduslanguse ja Ukrainas toimuva sõjaga. Kõik need sündmused on meile omamoodi väljakutseid esitanud ja meid proovile pannud, aga samas motiveerinud veelgi enam pingutama ning tegema kõik selleks, et Eestist oleks tagatud regulaarne lennuühendus paljudesse sihtkohtadesse mitmete lennufirmadega.

Kui vaadata kestlikkuse valdkonda, on ka siin mitmeid väljakutseid. Lennujaamana on meil mõjuvõimu vähendada vaid meie enda tegevuse tõttu tekkinud heitmeid. Samas on paljude jaoks lennukid ja lennujaam üksteisega nii seotud, et moodustavad terviku – see on kaasa toonud ka valearusaama ja etteheited, et kuidas peaks lennujaam küll süsiniku- ning pikas plaanis kliimaneutraalsuse saavutama, kui lennukid jätkavad praegusel kujul opereerimist ja keskkonna saastamist. Teeme iga päev tööd selle nimel, et seda müüti murda, aga kõik võtab aega. Samuti on praktiline väljakutse rohelise tehnika kasutuselevõtt. Nimelt elame kliimas, kus on neli aastaaega, millest hoolimata peab õhusõidukite ja reisijate teenindamiseks mõeldud tehnika töötama iga ilmaga. Hetkel on turul mõne operatiivse tegevuse jaoks vajalikest rohelistest masinatest puudus või on vajalik investeering põhjendamatult suur. Õnneks areneb maailm ja tehnika meie ümber väga kiiresti ning usume, et turule tuleb üha enam ka meie kliimas kasutamiseks mõeldud usaldusväärseid ja mõistliku hinnaga masinaid.

Millised on TL-i tulevikuplaanid? Kas on plaanis investeerida, laieneda, kasvada vms?

Kindlasti on meie eesmärk kasvada ja laieneda – oleme Eesti õhuvärav ja prognoosime reisijate arvu püsivat kasvu. Praegu on meie reisiterminali läbilaskevõime 2,6 mln reisijat, kuid eelmisel aastal läbis lennujaama juba 2,96 mln reisijat. Koos terminali ja reisijatele mõeldud alade laienemisega arendame ka ärikinnisvara, et meelitada siia uusi ettevõtteid, kelle jaoks on oluline asuda lennujaama ja õhusõidukite läheduses.

Investeeringute ja arengu lahutamatuks osaks on ka kestlikkuse eesmärgid ning keskkonnahoid. Suurendame aina oma päikeseparkide võimekust, et katta võimalikult palju enda energiatarbimisest ise toodetud elektriga. Võtame masinapargi uuendamisel kasutusele väiksema jalajäljega kütuseid. Uusi hooneid ehitades lähtume nullenergia põhimõttest – paigaldame hoonete katustele päikesepargid, loome elektriautodele laadimisvõrgustiku ja rohelisi küttelahendusi. Samuti taotleme uutele hoonetele vastutustundlikku ehitustegevust tunnustavat LEED-märgist (LEED on USA-s välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud märk hoone jätkusuutlikkuse hindamiseks – toim.) ja taaskasutame ehitusjääke. Kuna lennujaamad üle Eesti asuvad looduse keskel, oleme kehtestanud pesitsusajaks raierahu ja planeerime ehitustöid lindudele ning loomadele häiringuid vähendades.

Millised on suunad, kuhu teie sektor praegu liigub?

Selgelt on reisijate ja laiemalt ühiskonna ootused keskkonnateadlikud valikud. Lennunduse sektori trendid on seotud õhuheitmete ehk peamiselt süsinikuemissiooni vähendamisega. Sellega seoses valmistub sektor Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud kestlike lennukikütuste kasutamise määruse nõuete täitmiseks. Lennufirmad peavad lähiaastatel kestlike lennukikütuste osakaalu mitmekordistama selliselt, et 2040. aastaks jõuaks see 34%-le Euroopa-siseste lendude kütusekasutusest. Kütusekulu vähendamiseks tulevad turule aina säästlikumad lennukid ja ka kütusekulu optimeerimine süveneb automatiseeritud lennujuhtimise kaudu. Taustal otsib kogu transpordisektor alternatiivsete kütuste, nagu elekter ja vesinik, kasutamise lahendusi.

Konkreetselt lennujaamade vastutusalas on reisijate ootuste täitmine ja selleks lähiaastatel on kindlasti tõusutrendis jäätmete vähendamise ning kvaliteetsete keskkonnasäästlike toodete ja teenuste tarbimise ootused. Läbivalt tegeleb kogu sektor sellega, kuidas meie mõjud ja jõupingutused oleksid ka väljapoole läbipaistvalt edasi antud.

Milline on olnud sinu haridustee ja kuidas jõudsid üldse keskkonna ning jätkusuutlikkuse teemadeni?

Võin öelda, et eriala valimisega on mul väga vedanud. Bioloogia ja geograafia pakkusid mulle huvi juba põhikoolis ning keskkonnateemasid puudutavate ainete vaheliste seoste otsimine jätkus ka gümnaasiumis. Siinkohal tänan Tallinna Reaalkooli toetavaid õpetajaid, kes utsitasid osalema olümpiaadidel ja teistes õppekavavälistes algatustes, mis minu huvi veelgi süvendasid. Ülikooli valimisel sai selgeks see, et Eestis sel hetkel laiapõhjalist keskkonna eriala kursust ei olnud, ja otsustasin minna õppima keskkonnateadust Yorki ülikooli Suurbritannias. Ma jäin selle valikuga väga rahule, sest sain tugeva teoreetilise ja praktilise põhja, lisaks avardasin oma silmaringi teises riigis elamisega. Pärast viit aastat kõrgharidust ja kolm aastat töökogemust Suurbritannias tõin 2021. aasta oktoobris nii-öelda talendi koju, et rakendada enda kogemusi ja teadmisi jätkusuutlikuma tuleviku nimel Eestis.

Miks otsustasid lennujaama meeskonnaga liituda? Milliseid väljakutseid siin näed ja millised eesmärgid endale seadnud oled?

Soovin enda töös näha käegakatsutavaid tulemusi, mis on riigi- ja projektiülesed. Mind motiveeris see, et lennujaama kiirelt muutuvas ja rahvusvahelises keskkonnas saan enda jaoks täita nii kogemuse rakendamise kui ka tulemuste nägemise soovi.

Üheks väljakutseks on kindlasti teemade rohkus. Lennujaama kestlikkuse tiimi vastutusalas on igapäevased keskkonnateemad näiteks reostuse vältimine, veekvaliteedi jälgimine, jäätmete vähendamine ning samal ajal suured strateegilised eesmärgid, nagu süsinikuneutraalsus aastaks 2025 ja kestlikkusaruandluse kohustus alates aastast 2026. Selleks, et näha pidevat arengut, peab oskama prioriteete seada, hoida ja vajadusel ümber mängida. Minu eesmärk selles on olnud püüelda selguse, süsteemsuse ja läbipaistvuse suunas.

Väljakutse on kindlasti ka keskkonnateemade sidumine igapäevasesse opereerimisse, kus esikohal on lendude ohutu teenindamine. Seda eriti praegu, mil senise keskkonna mõõde tuleb teadlikult laiendada kestlikkuseks, mis toob juurde inimeste ja juhtimise poole ning tempot lisab EL-i seadusandluse karmistumine nii kestlikkuse tegevustes kui ka aruandluses. Nende ootuste täitmiseks tuleb teha palju selgitustööd ja ära kasutada ettevõttes juba olemas olevaid tööriistu.

Milliseid võimalusi on töö lennujaamas sulle pakkunud? Kas saad välja tuua mõne suurema õnnestumise või eduloo?

Mulle meeldib vaheldus, mida minu töö mulle pakub, ja sellest puudust ei tule. Minu roll on paljuski koostööpõhine ja saan siin ära kasutada oma tugevusi eduka koostöö loomiseks. Võin ühe eduloona mitmest tuua välja selle, et aastast 2022 on lennujaam järjepidevalt panustanud lennundussektori roheteemade selgitamisse ning koostöö puutepunktide otsimisse negatiivsete mõjude vähendamiseks ja positiivsete võimendamiseks.

Näiteks alustasime rohehommikute formaadiga, mille eesmärk on keskkonnateemadel kokku tuua lennujaama partnerid territooriumilt, platsilt ja terminalist, et tõsta üldist kestlikkuse teadlikkust, seada ühiseid eesmärke ning leida võimalusi muutuste elluviimiseks. Laiemale ringile suunatult kutsusime 2022. aastal ellu Transpordisektori Rohefoorumi ning oleme liitunud Rohetiigri koostööplatvormiga, mille kaudu võtsime minu eestvedamisel transpordi teekaardi loomisel juhtiva rolli. Möödunud aastal liitusime ka Läänemere piirkonna (Baltic Sea Region) HyAirporti projektiga, mille eesmärk on koguda teadmisi ja luua eeldused vesiniku kasutuselevõtuks lennunduses.

Veel: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt välja antav märgis aitab meil mõtestada organisatsiooni kestlikkuse seisu ja võrrelda ennast teiste Eesti ettevõtetega. Me oleme väga tänulikud oma partneritele, kes leiavad peale operatiivsete ülesannete aega ka kaasa mõelda kestlikkuse teemadel. Koos mõeldes ja tehes leiame kõige paremad lahendused.

Kas roheteemad on tulnud, et jääda, või on tegemist mööduva nähtusega?

Õnneks teadvustab kogu ühiskond üha rohkem jätkusuutliku majandamise olulisust ja tegemist on püsiva ning jätkuva vajadusega. Ettevõtluse vaates on püsima jäämiseks, nii klientide hoidmiseks kui ka rahastamiseks vältimatu toimida kestlikkust arvestades. Nagu on öelnud üks ÜRO kestliku arengu eesmärkide eeskõnelejaid Kanada peaminister Justin Trudeau inglise keelest tõlgituna: „Muutuste kiirus ei ole kunagi olnud nii suur kui praegu, aga see ei saa kunagi enam olema nii aeglane.“ Roheteemadega mittearvestamine tähendab kindlasti muutuste kiirusest maha jäämist ja nendega tegelemine on seega vältimatu.