1700-eurose sissetulekuga inimese kodulaenulimiit suureneb aprillis 21 000 euro võrra

Aprillist tasub kodulaenuavaldusega panka tulla neil, kelle sissetulekust siiani ei piisanud soovitud kodu ostuhinna tasumiseks. Kodulaenude regulatsiooni muutmine Eesti Panga poolt tähendab, et ühe keskmise ca 1700-eurose sissetulekuga inimese maksimaalne kodulaenulimiit kasvab aprillis ligi 21 000 euro võrra.

1. aprillist hakkab kehtima Eesti Panga presidendi määrus, mis kehtestab laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Pangad ei pea enam kodulaenu kliendi maksevõime arvutamisel n-ö „stressitestiks“ tegelikule intressimäärale lisama 2% võimaliku euribori tõusuga arvestamiseks, kui koguintress läheks seeläbi üle 6%.

Bigbank tervitab tehtavat muudatust, sest tänases majandusolukorras on vähetõenäoline, et euribor võiks tõusta veel 2% võrra. Korra muutumise praktilise mõju saab uurida ühe keskmise tallinlase näitel. Statistikaameti andmeil oli 2023. aasta viimases kvartalis Tallinnas keskmine brutokuupalk ca 2200 eurot, mis palgakalkulaatori kohaselt teeb kätte teenitavaks netopalgaks ca 1700 eurot.

Bigbank Eesti juht Jonna Pechter selgitab, et kodulaenu taotlemisel tähendab see matemaatiliselt, et kui 6 kuu euribor on täna näiteks 3,9% ning sellele lisandub riskimarginaal 1,7%, tuleb arvutada kliendi maksevõime intressi 7,6% juures (3,9% + 1,7% + 2%). Alates 1. aprillist arvutatakse maksevõimet 6% intressiga. Praktikas tähendab muutus, et klient, kelle netosissetulek on 1700 eurot ja muid kohustusi pole, saab täna laenu maksimaalselt 120 000 eurot, aga uue arvestuskorra alusel võib ta laenu saada 141 000 eurot, lisas Perchter. Uued reeglid rakenduvad võrdselt kõikidele pankadele.

Täna toimib konkurents kodulaenude turul paremini mitte ainult seetõttu, et pangad oleksid hakanud midagi teistmoodi tegema, vaid muutunud on ka klientide käitumine. „Kui klient võtab kodulaenu pakkumise ainult paarist turu suurimast pangast, siis konkureerivad omavahel ainult need turuosalised, kes on juba täna oma turuosaga rahul – on ju loogiline, et sealt võidupakkumist oodata ei ole. Kui klient võtab aga pakkumised kõigilt turuosalistelt, siis saab ta niimoodi veenduda, et ta saab tõesti parima võimaliku pakkumise, mida konkreetselt talle tänases turuolukorras ollakse valmis tegema,“ märkis Pechter.