Euroopa idusektori investeeringutest ligi pool läheb süvatehnoloogiasse

Euroopa riigid on kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete meelitamiseks käivitanud toetusprogramme, mis hõlmavad nii otseinvesteeringuid ja tootmiseks vajaliku maa tasuta eraldamist kui ka välistalentide värbamiseks soodsa poliitika kujundamist, teatas Startup Estonia.

Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et umbes 40% Euroopa investeeringutest suunatakse täna süvatehnoloogia iduettevõtetesse.

„Süvatehnoloogias nähakse suurt majanduspotentsiaali ning mitmed suured Euroopa riigid eesotsas Prantsusmaaga on võtnud eesmärgiks teadus- ja arendustegevuse jõulise edendamise ning rahvusvaheliste investeeringute meelitamise oma riiki. Kui veel mõned aastad tagasi oli meie startup-viisa programm Euroopas unikaalne, siis täna tegelevad ka teised riigid väga aktiivselt välistalentide toomiseks soodsa poliitika kujundamise ja erinevate toetusmeetmete väljatöötamisega. Aina suuremat tähelepanu pööratakse ka ühiskonnas valitsevate hoiakute teadlikule juhtimisele,“ tõi Kõue välja.

Euroopa riikide panused suurenevad

Kuigi Ameerika Ühendriikides on täna jätkuvalt rohkem kapitali võrreldes Euroopaga, astuvad ELi riigid aina jõulisemaid samme, et aidata iduettevõtetel kaasata kapitali koostöös pankade, erakapitali ja riskikapitalifondidega. Näiteks Prantsusmaa on teada andnud, et panustab süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevatesse ettevõtetesse miljard eurot aastas järgmise viie aasta jooksul.

Teadusmahukate, süvatehnoloogiaid arendavate ettevõtete jaoks muutub finantseerimine kriitiliseks, kui ettevõtte arengufaasis jõutakse tootmise rajamiseni. Juba väikeseeria tootmine on ressursinõudlik, ent edaspidine tootmise skaleerimine nõuab tõeliselt suuri investeeringuid, samas ei taga koheselt käivet ega kasumit.

„Umbes 70% süvatehnoloogia idudest tahavad ehitada oma tootmist ehk nad on potentsiaalselt suured tööandjad ja olulised maksumaksjad. Euroopa suurriigid üritavad iduettevõtjatele appi tulla ka tootmise faasis näiteks jagades toetusi, eraldades pikaajaliseks tasuta kasutamiseks tootmisüksuste jaoks maad ning kompenseerides kuni poole ulatuses kõrgkvalifitseeritud töötajate palgad,“ tõi Kõue näited.

Eesti innovatsioon vajab turundamist

Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht lisas, et Eestil on täna väga häid näiteid edukalt turule jõudnud ettevõtetest, kelle edu võtmeks on kõrge teadus- ja arendustegevuse võimekus. „Teadmusmahukate toodete ja teenuste turule toomine on keeruline ka meist palju suuremate riikide jaoks ning on väga oluline, et oleksime nähtavamad ja julgemad Eestis loodud innovatsiooni rahvusvahelises turundamises kui ka rahvusvaheliste partnersuhete sõlmimisel,“ ütles Kõue.

Startup Estonia käivitas möödunud aastal Põhjala süvatehnoloogiaoru initsiatiivi (inglise keeles Nordic Deep Tech Valley), mis keskendub teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamisele. „Väikesel Eestil on niivõrd kapitalimahukas valdkonnas konkureerida ülikeeruline, kuid meie võimaluseks on rahvusvahelised partnerlussuhted. Selleks paneme jõud kokku naaberriikidega, et tõsta Balti- ja Põhjamaade regiooni usaldusväärsust ning tuua siia investeeringud, talendid ja rahvusvahelist ekspertiisi,“ selgitas Startup Estonia Põhjamaade partnersuhete juht Kati Pärn.

Startup Estonia ja Eesti Suursaatkonna Pariisis kaasabil tutvustas möödunud nädalal Euroopa suurimal süvatehnoloogia messil Hello Tomorrow oma tooteid ja teenuseid üle kümne ettevõtte. Eesti innovatsiooni tutvustamiseks korraldas Startup Estonia konverentsi raames ka partnerürituse.

Eesti startup-ökosüsteemi andmebaasi andmetel tegutseb Eestis 147 süvatehnoloogia ettevõtet ning nende käive oli mullu 227,2 miljonit eurot, kasvades võrreldes aasta varasemaga 14%. Statistikaameti andmetel töötas 2023. aastal neis ettevõtetes vähemalt ühe päeva 2792 inimest ehk 16% idusektori töötajatest.