Plaanis on ühtlustada valitsussektori puhkusepäevade arvu. Kaubandus-tööstuskoda on sellele vastu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole seoses plaanitava muudatusega, mis näeb ette, et tulevikus on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestuseks alati 35 kalendripäeva. Koda on seisukohal, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus peaks olema sarnaselt erasektori töötajatele 28 päeva.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas plaanitavat muudatust kommenteerides, et oma soovidega tuleb alati olla ettevaatlik: „Eelmisel aastal kohtusime rahandusministeeriumi esindajatega ning käisime välja mõtte, et kokkuhoiukohaks riigiaparaadis saaks kasutada ka senist ametnike 35 päeva puhkusekorraldust, muutes selle tavapärase 28 päeva peale. Saime koheselt ka tagasisidet, et sellist ettepanekut pole varem arutatud, kuid lubati seda nüüd teha. Praeguseks oleme jõudnud aga niikaugele, et on tekkinud eelnõu, millega soovitakse tõsta kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuste päevade arvu 35 peale.“ Palts lisas, et ettevõtjatel ning riigil on kokkuhoiust ning efektiivsusest jätkuvalt täiesti erinevad arusaamad.

Eelnõu näeb ette, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Seni on nende töötajate minimaalne põhipuhkus olnud 28 päeva, kuid igal asutusel on olnud õigus pakkuda töötajatele ka pikemat põhipuhkust, näiteks 35 päeva või midagi muud, mis kokku lepitakse. Koja ettepanek oli algselt ja on ka nüüd, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus peaks olema sarnaselt erasektori töötajatele 28 kalendripäeva. Mõlemal juhul on alati võimalik organisatsiooni juhil otsustada, et puhkust pikendatakse, kui on olemas põhjused ja vajadus.

Pöördumises toob koda välja, et kui pooled ametiasutused rakendaksid 28-päevast põhipuhkust, oleks ametnikel ja ametiasutuste töötajatel võimalik teha igal aastal täiendavalt mitusada tuhat töötundi või oleks võimalik vähendada ametnike/töötajate arvu.

Kojale teadaolevalt ei rakendata sarnast lausalist pikendatud põhipuhkust seaduse alusel teistes Euroopa Liidu riikides „Uurides välismaistelt partneritelt nende ametnike puhkuste korraldust, oleme saanud tagasisidet, et sellised soodustused olid tavalised Ida-Euroopa riikides pärast iseseisvuse taastamist, kuid neist on nüüdseks loobutud, sest need ei ole põhjendatud,“ sõnas Palts.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et ametnikele on pikem puhkus ette nähtud eelkõige kompenseerimaks ametnike tegevuspiiranguid, streigikeeldu ja ametnikele pandud erilisi kohustusi. Koda on arvamusel, et kui ametnikele ja ametiasutuste töötajatele kehtivad nii ranged nõuded, siis võiks hoopis mõelda sellele, kas täna kehtivad nõuded on endiselt sellisel määral vajalikud. Samuti leiab koda, et ametnikele ja ametiasutuste töötajatele pakutav palk ning muud töötingimused ja laiemalt kogu töökeskkond on konkurentsivõimelised erasektoriga ning erikohtlemine pole enamasti põhjendatud.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust selliselt, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus oleks sarnaselt erasektori töötajatele 28 kalendripäeva. Samas võimaldataks ametiasutustel jätkuvalt leppida kokku pikemas põhipuhkuses, kui seda peetakse põhjendatuks. Samuti ei puuduta ettepanek ega eelnõu näiteks pedagoogide või teiste töötajate puhkust, mis on reguleeritud eraldi.