ELWIND projekti eesmärk on taotluses esitatud mereala eelarendamine, mis tähendab, et peale hoonestusloa väljastamist korraldab riik enam- või valikpakkumise, kus avaneb kõigil arendajatel võimalus ELWIND ala hoonestusluba omandada ja kavandatav meretuulepark püstitada. Projekti omanik on Kliimaministeerium ning seda juhib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). ELWIND meretuulepargi eelarendamise projekt aitab täita Euroopa Liidu eesmärki tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd taastuvenergeetika valdkonnas, kuna tegemist on Eesti ja Läti koostööprojektiga.

KIKi 20.03.2023 esitatud taotluse kohaselt võiks ELWIND alale püstitada 20-100 elektrituulikut, mille tipukõrgus on maksimaalselt 330 m merepinnast. Ühe tuuliku planeeritav maksimaalne üksikvõimsus on 10-25 MW ning planeeritava meretuulepargi koguvõimsus on 400-1000 MW. Kavandatava meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust (Sõrve poolsaarest) läänesuunas Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale. Koormatava mereala pindala on ca 200,44 km2.

„Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise järgselt saab KIK asuda koostama keskkonnamõju hindamise programmi. Muuhulgas esitatakse programmis keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta,“ sõnas TTJA peadirektor Kristi Talving. „KIK peab 18 kuu jooksul esitama TTJA-le keskkonnamõju hindamise programmi ning 24 kuu jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsust keskkonnamõju hindamise aruande. Aruande nõuetele vastavaks tunnistamise järgselt on võimalik hoonestusluba väljastada ja korraldada enampakkumine meretuulepargi väljaarendamiseks,“ lisas Talving.

ELWINDi puhul on tegemist Euroopa Liidus ainulaadse piiriülese hübriidprojektiga. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks toonitas, et ELWIND ei konkureeri teiste mereala tuuleparkide projektidega. „ELWIND projekti ellu viies kasvatame oma siseriiklikku pädevust meretuule arendamisel. See aitab meid riigina valmistuda paremini ette järgmisteks meretuuleparkide tulekuks,“ ütles Vaks. „Taastuvenergia arendamise kiirendamist toetavad ka praegu Riigikogus lugemisel olevad seaduseelnõud.“

ELWIND projektijuht Tõnn Tuvikese sõnul on Eesti-Läti koostööprojekti eesmärk luua soodsad tingimused taskukohase taastuvenergia tulekuks meie regiooni, millest võidavad nii kohalik kogukond kui Eesti ja Läti elektritarbijad. „Keskkonnamõjude hindamise programm on esimene oluline samm, millega kirjeldatakse uuringute ulatus ja metoodika, kogukonna kaasamine jne. Uurime, kuidas meretuulepark mõjutaks muu hulgas sotsiaalmajanduslikku olukorda, vaadet rannikult, elusloodust ja merepõhja. Tänu põhjalikele uuringutele on ettevõtetel enampakkumisel osaledes hea eelinfo, millistel tingimustel on võimalik alale meretuulepark rajada.“

ELWIND projekti teostamiseks kasutatakse ELi rahastust, et osaliselt katta keskkonnamõju hindamise programmi (KMH) läbiviimise kulusid.