Tõnu Mertsina: lähiriikidega võrreldes on Eesti majapidamiste kindlustunne kõige halvemas seisus

Majapidamiste kindlustunne on jätkuvalt nõrk. Samas näeb peaökonomist pimeduse lõpus ka valgust.

Majapidamiste kindlustunne on Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul jätkuvalt nõrk, pidurdades tarbimise kasvu. „Lähiriikidega võrreldes on Eesti majapidamiste kindlustunne kõige halvemas seisus. Kui meil see jätkuvalt halveneb, siis Lätis, Leedus ja Rootsis on majapidamiste kindlustunne juba ammu paranema hakanud ning Soomes on halvenemine stabiliseerunud,“ rääkis ta.

Tarbimise taastumist võib tema sõnul lähiajal hoida tagasi ka see, et majapidamised on üha suurema osa oma säästudest suunanud tähtajalistele hoiustele ja vähendanud arvelduskontol olevat raha. Veebruaris oli tähtajaliste hoiuste portfell pankades tõusnud 4,2 miljardi euroni ja 36 protsendini kõikidest hoiustest. Veel aasta tagasi olid vastavad numbrid 1,8 miljardit eurot ja 17%.

Tööturg on majanduslangusele hästi vastu pidanud

„Eesti majapidamiste nõrga kindlustunde taga on üha suurenev mure tööpuuduse suurenemise ja finantsolukorra halvenemise pärast. Selle taga on aga omakorda pikale veninud majanduslangus,“ sõnas Mertsina. Samas toob ta välja, et vaatamata majanduslangusele on tööturg üsna hästi vastu pidanud. Töötusemäär on küll tõusnud, kuid jäänud oodatust madalamaks. „Palgakasv küll aeglustub, kuid ka see peaks lähiaastatel tugevaks jääma ja ületama hinnakasvu,“ usub ta.

Täna on keskmine reaalpalk (palk, millest on inflatsioonimõju maha arvatud) suurenenud juba 10 kuud, mis mõjutab jaemüüki üha positiivsemalt. Reaalpalga kasv tähendab teatavasti ka majapidamiste ostujõu paranemist.