Vene gaasi müüakse Euroopasse endiselt täistuuridel

Kuigi Venemaa on pidanud täiemahulist agressioonisõda Ukrainas juba üle kahe aasta, liigub miljardeid kuupmeetreid Vene maagaasi siiani Euroopa Liidu liikmesriikidesse, vahendab Helsingin Sanomat.

Uudisteagentuuri Reuters teatel tarniti möödunud aastal Ukraina kaudu läände umbes 14 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi. Tänavu on see voog isegi veidi kasvanud. Näiteks möödunud neljapäeval pumpas Venemaa riigile kuuluv gaasihiid Gazprom Ukraina idapiiril Sumõ piirkonda läbivasse gaasitorusse 42,4 miljonit kuupmeetrit maagaasi.

Euroopa Liidus on suurim Vene gaasi ostja ülekaalukalt Austria, kuid patust pole puhtad ka Slovakkia, Ungari ja Itaalia.

Reutersi teatel nägid nad eelmise aasta sügisel dokumenti, mille järgi loodab Gazprom eurooplastelt kasseerida 481,7 dollarit tuhande kuupmeetri pealt. Kui venelased säärase hinnaga gaasi ka päriselt maha suudaksid müüa, korjaksid nad Euroopast kokku tublisti üle kuue miljardi euro. Mõistagi kasutatakse seda raha ka Ukraina sõja rahastamiseks.

Helsingin Sanomate hinnangul teenib Vene gaasi läände vahendamise eest aga tõenäoliselt ka Ukraina ise. Näiteks enne sõja puhkemist maksis Gazprom Ukrainale ülekandetasu 2,66 dollarit tuhande kuupmeetri ja 100 kilomeetri kohta. Kuna Sumõ kirdeosast Slovakkia piirini on umbes tuhat kilomeetrit, peaks Ukraina sel aastal saama Gazpromilt makseid ligikaudu 370 miljoni euro ulatuses.

Ilmselt Gazprom maksab seda tasu, sest vastasel juhul oleks Ukraina tõenäoliselt gaasikraanid juba ammu kinni keeranud.

Leping, mille Gazprom ja Ukraina 2019. aastal sõlmisid, aegub aga tänavuse aasta viimasel päeval. Ukraina on teatanud, et ei ole lepingu pikendamisest huvitatud. Sama kinnitas ka Euroopa Liidu energiavolinik Kadri Simson märtsi alguses Brüsselis toimunud pressikonverentsil.

„Olen meie Ukraina partneritele selgeks teinud, et Euroopa Komisjon ei osale Venemaaga läbirääkimistel. Seda erinevalt viie aasta tagusest ajast, kui sõlmiti kolmepoolne gaasiülekande leping,“ ütles Simson uudisteagentuurile Ukrinform. „Vastupidi, me peaksime hiljemalt 2027. aastaks lõpetama Vene gaasi kasutamise,“ lisas ta.

Helsingi ülikooli Venemaa keskkonnapoliitika professori Veli-Pekka Tynkkyneni sõnul on Vene gaasist loobumine praeguseks üksnes poliitilise tahte küsimus. Koguste poolest oleks võimalik gaasivoog Euroopas täielikult asendada. „Kui te hinna peale ei mõtle, on Euroopas gaasi piisavalt,“ ütles Tynkkynen. „Asi on selles, milline on Euroopa valulävi.“

Lõppu ei paista

Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa vahelise gaasilepingu lõppemine tänavuse aasta lõpus pole aga gaasiturul veel paanikat tekitanud. Reutersi küsitletud ekspertide sõnul on turuosalised veendunud, et Vene gaas jõuab Ukraina kaudu Euroopasse ka pärast lepingu lõppemist.

Tõenäoliseks peetakse stsenaariumit, kus Gazprom müüb edaspidi Ukraina piiril torugaasi maha mõnele vahendajale, kes selle ise Euroopasse vahendab. Kuna Ukraina pole ilmselt gaasikaubandusest huvitatud, ei oleks ostjaks ilmselt Ukraina riiklik gaasifirma Naftogaz. Helsingin Sanomat pakub, et üks võimalik vahendaja võib olla näiteks skandaalne Šveitsis registreeritud maaklerifirma RosUkrEnergo.

Kui Eesti on riikliku sanktsioonina kehtestanud Venemaa maagaasi impordi ja ostu keelu, siis Austrias on liigutud seni hoopis teises suunas. Seal on sõja vältel muudest allikatest pärit maagaasi tarneid hoopis vähendatud, mistõttu on Venemaa maagaasi osakaal kasvanud tarbimises 98 protsendini.

Seejuures kehtib austerlaste ja venelaste gaasileping 2040. aastani. Veebruaris ütles rohelisi esindav energiaminister Leonore Gewessler siiski, et Austria otsib võimalusi lepingust taganeda, kuna see ohustab „riigi õitsengut, julgeolekut ja tulevikku“.

Austria kõige populaarsem erakond parempopulistlik Austria Vabaduspartei (FPÖ) on aga plaani juba kritiseerinud. „Minister Gewessler on oma rohelise ideoloogia püüdlustes ilmselt seadnud eesmärgi panna energiahinnad veelgi plahvatuslikumalt tõusma,“ ütles partei pressiesindaja Axel Kassegger. „See otsus paiskaks meie majanduse ja tööstused täielikult vastu müüri.“

Simsoni andmetel on muu Euroopa oma Venemaa maagaasist sõltuvust siiski kiiresti vähendanud. EL-i statistika järgi on Venemaa gaasi import vähenenud 2021. aastaga võrreldes 71 protsenti.