Euroopa Parlamendis vastu võetud hoonete energiatõhususe direktiiv tähendab Eestile, et meie hooned peavad olema renoveeritud 2050. aastaks. Ees seisab tohutu töö. Rekonstrueerida tuleb 100 000 üksikelamut, 14 000 kortermaja ja 27 000 mitteeluhoonet.

Kliimaministeeriumi prognooside järgi võtaks selline tööde maht järgmise 26 aasta jooksul enda alla üle veerandi kogu meie ehitusturu mahust. Veelgi hirmuäratavam on rahasumma, mis nendeks töödeks kulub. Sealjuures on prognoositav rahakulu ehitustööde kallinemise tõttu jõudnud viimase nelja aasta jooksul 50% suureneda.