Toidutööstuste liit: magustatud joogi seaduse eelnõu on igas mõttes puudulik

Toidutööstuse liit tutvustas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil magustatud joogi seaduse eelnõule tellitud õiguslikku analüüsi, mis viitab väga tõsistele juriidilistele puudujääkidele ja mille järeldus on ühene – maksu kehtestamine oleks õigustatud vaid juhul, kui tootjad keelduksid vabatahtlikult jookide suhkrusisaldust vähendamast.

Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud magustatud joogi maksu seaduse eesmärk on „jookides sisalduva suhkru koguse ja magusainete kasutamise vähendamine, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist.“

Õigusliku analüüsi koostanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks selgitas, et riigi tasandil regulatiivne sekkumine on lubatav üksnes juhul, kui probleemi ei ole võimalik muude vahenditega lahendada. „Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab maks kaasa sellele, et tootjad vähendavad suhkrusisaldust toodetes. Järelikult võib maksu kehtestamine olla vajalik meede ainult juhul, kui tootjad keelduvad vabatahtlikult toodetes suhkrusisaldust vähendama.“

Paraku on eelnõu koostajad jätnud tähelepanuta suhkru vähendamise vabatahtlikud kokkulepped ettevõtjate poolt. Eesti toidutööstused on sõlminud 2019. aastal suhkruvähendamise hea tahte kokkuleppe, milles toidu- ja joogitootjad võtavad endale kohustuse piirata toodetes lisatud suhkrute hulka 2020. aastaks 10% ning 2025. aastaks 15% (võrreldes 2015. aastaga). Lisaks Eesti Toiduainetööstuse Liidule on kokkuleppe allkirjastanud A. Le Coq AS, Coca-Cola Balti Jookide AS, Coca-Cola HBC Eesti AS, Farmi Piimatööstus AS, Orkla Eesti AS, Saku Õlletehase AS, Salvest AS, Tere AS, Valio Eesti AS ning Viru Õlu AS.

Joogitootjad vähendavad toodete suhkrusisaldust juba praegu

„A. Le Coq on vähendanud perioodil 2018-2022 kogu mittealkohoolsete jookide tooterühmas suhkrusisaldust 10%. Saku Õlletehas on viimase kaheksa aasta jooksul vähendanud suhkru osakaalu mittealkohoolsete jookide müügimahust 6,5%-t 4,7%-le. Värska on vähendanud karastusjookide suhkrusisaldust viimase 10 aasta jooksul ca 50%. Coca-Cola on perioodil 2018-2023 vähendanud jookide suhkrusisaldust 20%,“ rõhutas Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Need numbrid on väga kaalukad arvestades, et paljudes riikides, mida on eeskujuks toodud lisatud suhkrute vähendamise osas, on algne keskmine tase võrreldes Eestiga olnud palju kõrgem. Ühendkuningriigis vähendati maksustatud jookide suhkrusisaldust 30%, 15,5 grammilt 10,8 grammile. Samas on Eestis keskmine karastusjookide suhkrusisaldus juba praegu 6,4.

Lisaks on oluline teadvustada, et suhkrute osakaalu vähendamine toimub ka toodete reformuleerimise (koostise muutmise) kava raames, kus Eesti toidu- ja joogitootjad osalevad sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eesvedamisel. Kokkulepete kujundamisel juhindutakse Euroopa Liidu soovituslikest reformuleerimise eesmärkidest suhkru osas, milleks on vähendamine viie aasta jooksul 10%. Soovitus hõlmab magusaid tooteid, aga ka valmistoitusid, sh koolides.

„Kuivõrd tootjad on vabatahtlikult ja järjekindlalt suhkrusisaldust toodetes vähendanud, siis on regulatiivsete meetmete rakendamine ebaproportsionaalne ehk lubamatu,“ rõhutatakse seaduseelnõu õiguslikus analüüsis.

WHO ei ole soovitanud magusamaksu kehtestamist

Ühtlasi on eelnõu autorid Maailma Terviseorganisatsiooni WHO uuringust valinud endale sobivaid lõike vaid selektiivselt. „Eelnõu autorite sõnul on WHO soovitanud magusamaksu kehtestamist. See ei ole korrktne. WHO uuringust järeldub, et tarbijate tervisekäitumise suunamiseks on palju erinevaid meetmeid, alustades teadlikkuse tõstmisega ning tootemärgistuste reguleerimisega ning lõpetades maksustamisega. Neid aga pole analüüsitud,“ rõhutatakse seaduseelnõule tehtud analüüsis.

Rahvusvaheline kogemus ja uuringud on näidanud, et maksustamine on meede, mis tervise kaitse eesmärgile oluliselt kaasa ei aita ning alternatiivsed abinõud on efektiivsemad. Just seetõttu otsustas Taani 2014. aastal loobuda magustatud jookide maksust, mis oli kehtinud alates 1930ndatest aastatest.

Taanis selgus maksustamise tulemusel, et maksustamise asemel tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisliku elustiili õpetamisele koolides, aga ka liikumisharjumuse suurenemisele ja toiduainete koostise muutmisele. Ka lähiriikidest pole häid näiteid tuua. Nii pole näiteks Lätis kehtestatud suhkruga magustatud joogi maksu tulemusel laste rasvumine aastate jooksul üldse vähenenud.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istungil osalesid terviseminister Riina Sikkut, maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, joogitootjate esindajad ja advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks.