Kolm otsust, millega teha Eesti Soomest rikkamaks

Eesti majandust rõhuvat inseneride puudust saaks leevendada kolme lihtsa muutusega koolihariduses, mis ei maksaks sisuliselt midagi, aga mis avaks igal aastal tuhandetele noortele ja nende peredele tee kõrge sissetuleku juurde, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.

On hästi teada, et järgmisele jõukuse tasemele murdmiseks on Eestil vaja rohkem insenere. Inseneridel tuginev tark tööstus on rikkuse aluseks nii Soomes kui ka Saksamaal.

Meil juba on omajagu ettevõtteid, kes arendavad vähemalt sama keerulisi tooteid kui soomlased või sakslased. Nüüd peame Eestis sellelaadset uut majandust laiendama. Aga meil on puudu tuhandeid insenere. Iga insener tekitab oma tööga uusi töökohti ja tõstab kokkuvõttes kõigi eestimaalaste palku.

Inseneride põua leevendamisest rääkides on enamasti tähelepanu all kõrgharidus. Lahenduseks pakutakse, et avame veel rohkem insenerierialasid. Või nõuame ülikoolidelt, et inseneriõppesse võetaks rohkem noori.

Aga mida saavad kõrgkoolid teha, kui noortel pole varasema hariduse vundamenti või veel hullem – pole lihtsalt inseneeria vastu huvi? Uuringute kohaselt välistavad pooled põhikoolilõpetajad insenerierialad enda jaoks täielikult. Selliste hoiakutega Soome ega Saksamaa rikkuse tasemele ei jõua.

Samuti on aastakümneid kestnud jutt, et tuleb “inseneriõpet populariseerida”. Liiga tihti väljendub see lõpuks lihtsalt mõnes reklaamikampaanias, mis kõlab õõnsalt ning millel pole püsivat mõju.

Mida siis teha? Loe edasi Trialoogist.